üks maailma juhtivaid majandusriike ning üks tähtsaimatest finantskeskustest. Naaberriigid on Iirimaa (ainus riik, millega Suurbritannial on maismaapiir), Prantsusmaa, Belgia, Holland, Saksamaa, Norra, Taani. Suurbritannial on konsulaate ja saatkondasid kõikides naaberriikides. Naaberriikidega toimub ka tihe majanduslik ning poliitiline suhtlemine. 19. sajandil ja 20.sajandi algul oli Suurbritannia maailmas võimupositsioonilt tähtsaim poliitiline ja majanduslik jõud. Maailmasõjad ja dekolonisatsioon aga vähendasid Suurbritannia mõjuvõimu. Sellegipoolest on Suurbritannia ka tänapäeval üks maailma juhtivaid riike ning kuulub sellistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse nagu ÜRO ja EL. Suurbritannia on ka G7, G8, G20, NATO, OECD, Euroopa Nõukogu, WTO ja Rahvaste Ühenduse üks asutajariikidest. Seega võib järeldada, et Ühendkuningriigil on tihedad poliitilised sidemed nii Euroopa kui ka ülejäänud maailmaga. Eriti tähtsad on aga suhted Ameerika Ühendriikidega
vabanenud. Kiiresti liitu, et demokraatia püsiks! Pole valmis? (Mitterand). Sisuliselt ei olnudki valmis.) 1985 -Gröönimaa lahkub: (Taani territoorium, teatud autonoomia. Otsustab referendumiga lahkuda. Mitmed liikmesriikide territooriumid ei kuulu ühine üldse.) Avaldused väljaspoolt: Maroko ja Türgi 1987. Maroko ei pole Euroopas. Türgi jah on Euroopas, tegeleme hiljem. 1980ndad laiemalt: Maailma muutused (NSVLi keerulised ajad. Uued tuuled USA ja Euroopa riikide poliitikas. Dekolonisatsioon on lõppenud). Euroopa Ühenduste ülevaade (Laienemine uutesse piirkondadesse. Süvitsi minek ühisturg on reaalsus. Eksistentsiaalsed küsimused mis on Euroopa tulevik?) ÜHTSE EUROOPA AKT: Probleem- Pikka aega püsinud ja suurenenud piirangud (majanduskriis). Turg pole piisavalt paindlik. Lahendus- Delors'i plaan tuleb luua ühisturg. Valge Paber 300 ülesannet, mis tuleb täita. Allkiri 1987, toimima hakkamine 1992. Viie aasta jooksul: Riikide seadusandlust ühildada,
Kolooniate muutmine Euroopalikkuse import Kohalike ressursside eskpluateerimine Kohalike oskuste häving Kohaliku tööjõu ümbersuunamine või hävitamine Soorollide muutumine Inimeste massiline sundmigratsioon Hoogustas industrialiseerimist ja linnastumist Euroopas Erinevad jaotused Esimene, teine (kommunistlikud riigid) ja kolmas maailm Lääs vs mitte-Lääs Arenenud maad, arengumaad, vähimarenenud maad Dekolonisatsioon 1791 Haiti 19. sajandi jooksul aga vastuseks katsed parandada kohalikku eluolu või suruda mässud maha Reaalne dekolonisatsioon pärast Teist Maailmasõda Neokolonialism Metropolid säilitavad poolkoloniaalsed suhted nominaalselt iseseisvate kolmanda maailma riikidega. Erivorm: sisekolonialism ehk maa pärisasukate etnilise vähemuse suhtes rakendatav kultuurilis- poliitiline või majanduslik ekspluateerimine. Antropoloogia eetilised probleemid Talal Asad
demokraatias pettumus, Landina-Ameerikas, Aasias ja ka Euroopas tekkis mitmel pool diktatuur – Natsi Saksamaal, Itaalias, Hispaanias ja Portugalis. Samuti ka Balkanil ja Baltimaades, Brasiilia, Kuuba, Hiina ja Jaapan. II MS järel kadus see trend Lääne-Euroopast (Austrias, Itaalia, Jaapan olid režiimimuutuste mudelid), kuid Ida-Euroopa jäi kahjuks mittedemokraatliku Nõukogude Liidu alla või mõjusfääri. Peale sõda tekkis maailmas dekolonisatsioon, tekkis palju riike Aasias ja Aafrikas, samuti vähemalt näiliselt demokraatlikud. 1970ndatel ja 80ndatel kadus militaarne diktatuur paljudest hispaania või portugalikeelsetest riikidest. Hisp ja Portg 1974 ja 80ndatel Argentiina, Boliivia, Uruguay, Brasiilia, Tšiili. Nende järel siis Aasia ida ja lõuna osa 80ndatel. Peale neid oli siis 80ndate lõpus ja 90ndate alguses Nõukogude Liidu lagunemine ning samuti tekkis jälle üks suurem demokraatlike riikide laine. 6
annaabi.ee 
