Viimasega ühinemise tulemusena tekib 70S ribosoom ning hüdrolüüsitakse IF-2'ga seotud GTP. Peale GTP hüdrolüüsi vabanevad IF-2, IF-3 ja GDP. Järgmine aa-tRNA seondub ribosoomidega juba kompleksis EF-Tu ja GTP'ga. Peale esimese peptiidsideme sünteesi on valgusünteesi intsiatsioon lõppenud ehk sujuvalt elongatsiooniks üle läinud. Valgusünteesi elongatsiooni käigus toimub ribosoomis peptiidahela pikendamine vasavalt mRNA programmile kuni ribosoomi dekodeerivasse tsentrisse jõuab üks kolmest stop-koodonist. Elongatsioon on tsükliline protsess, mis toimub bakterites kiirusega kuni 20 amionohapet sekundis. Iga tsükli käigus lisatakse kasvavasse peptiidi üks aminohape. Elongatsioonil osalevad lisaks ribosoomidele, mRNA'le ja aa- tRNA'le veel elongatsioonifaktorid: EF-Tu, EF-Ts ja EF-G ning kofaktorina GTP. EF-Tu ja EF-Ts moodustavad kompleksi, mis kannab EF-T nime. Lühendite
on suurel määral konserveerunud. 6 tRNA molekuli otsad asuvad lähestikku, nende paardumisel tekkiv kaksikahelaline osa kannab nime aktseptoorne õlg (acceptor arm). Aktseptoorse õla 3’ otsas paikneb üheahelaline CCA76 järjestus, millele liidetakse aminohape. CCA järjestuse olemasolu on tRNA’de universaalne omadus, sest kõikide tRNA’de 3’ ots peab sobituma ribosoomi dekodeerivasse tsentrisse. Nukleotiidi positsioonis 73 nimetatakse diskriminaatoriks, kuna see on oluline tRNA äratundmisel aa-tRNA süntetaasi (aaRS) poolt. tRNA 5’ terminaalne nukleotiid omab 5’-fosfaatgruppi. Aktseptorõla pikkus on 7 bp (erandiks on tRNAHis). Aktseptorõla ja D-õla vahel on alati 2 nukleotiidi. D-õla nimetus tuleneb sellest, et pea-aegu alati esineb selles tRNA osas üks või mitu dihüdrouridiini (uridiini pürimidiinring on küllastunud). Tegemist on post-transkriptsioonilise
vabanemine ning ribosoomi subühikute eraldumine. Sellega on taastunud ribosoomide algne olek, st. subühikud on eraldi. 9 Valgusünteesi initsiatsioon. Osalevad lisaks ribosoomidele ka valgulised initsiatsioonifaktorid, IF-1, IF-2 ja IF-3. Valgusünteesi elongatsiooni käigus toimub ribosoomis peptiidahela pikendamine vasavalt mRNA programmile kuni ribosoomi dekodeerivasse tsentrisse jõuab üks kolmest stop-koodonist. Elongatsioonil osalevad lisaks ribosoomidele, mRNA'le ja aa-tRNA'le veel elongatsioonifaktorid: EF-Tu, EF-Ts ja EF-G ning kofaktorina GTP. Peptiidahela terminatsioonil osalevad terminatsioonifaktorid RF-1, RF-2, RF-3 ja RRF. Nimed tulenevad sõnadest release (vabanema ingl. k.) ja factor, RRF tuleneb ribosome release factor'ist. Terminatsioonifaktorid RF-1 ja RF-2 tunnevad kumbki ära kaks terminaator-koodonit
Kogu aeg hüdrolüüsitakse ATP-d. Kui see initsiaatorkoodon üles leiti, initsiaatortRNA paardub, tekib kodoon-antikoodon interaktsioon, skaneerimine lõpe, tekib 80S kompleks. Iga AUG koodon peab olema õiges kontekstis – nt. enne AUG-d ja pärast AUG-d (positsioonid -1 ja +4) peavad olema puriinid, esimene A ja viimane G. Valgusünteesi elongatsioon - toimub ribosoomis peptiidahela pikendamine vastavalt mRNA programmile kuni ribosoomi dekodeerivasse tsentrisse jõuab üks kolmest stoppkoodonist - kasvav polüpeptiid on seotud ribosoomiga, nii et ta on tRNA otsas kogu aeg kovalentselt kinni. Prokarüootidel osalevad EF-Tu, EF-Ts ja EF-G. - tsükliline protsess - ainult antikoodon seostub ribosoomiga ja seal testitakse selle sobivust. Otsitakse geomeetria järgi õige. Kui tRNA paardub mRNA-ga, moodustub 3-st järjestikusest nukleotiidist kaksikheeliks. Nii tRNA kui ma mRNA annavad
annaabi.ee 
