out.println(), kus sulgudesse läheb informatsioon, mida tahame väljastada konsoolile. Konsool avaneb programmi käivitamisel (Näites on see vasakul üleval olev roheline nupuke). Konsool ei pruugi avaneda paremal, nagu näites, aga seda saab liigutada soovitud kohta. 2. Iga koodirida lõpeb semikooloniga, et käskudel vahet teha. Käsud täidetakse alati järjekorras. Väljastame tervituse konsoolile. 3. Õppime kasutama muutujaid. Alustame kõige enam kasutatavatest muutujatest. Deklareerime muutuja ja anname talle algse väärtuse. Väljastame muutujad konsoolile. Kuidas deklareerida? See käib üldise reegli järgi: Tüüp nimi = algväärtus; Peame meelde jätma, et: a) teksti kirjutame alati jutumärkidesse! b) Numbri kirjutame jutumärkidesse vaid siis, kui tahame, et see oleks tekstilise tähendusega. Üldjuhul on see ilma jutumärkideta. c) Jah-ei väärtuse korral kirjutame algväärtuseks kas true(jah, tõde) või false(ei, vale), muid variante pole.
Deklareeritud tüüp -- Loodud tüüp.Millist tüüpi deklareerida? - Eelistada alati üldisemat tüüpi Alamtüüpi objekti same alati kasutada ülemtüübina(implicit casting). Apple b = new Apple(); Fruit c =b; Vastupidine tegevus nõuab selget teisendust(explicit casting) Allateisendus: Muudate objekti tüüpi kui teil on teada, et mingi (laiemat) tüüpi objekt on tegelikult kitsamat tüüpi. Fruit a = new Apple(); JVM loob objekti ja unustab ,et see loodi Apple´st Deklareerime, et a on Fruit tüüpi. Kui soovime a-d uuesti Apple-na kasutada, peame tegema allateisenduse: Apple d = (Apple) a; 5. Olgu antud suvaline objekt. Millist tüüpi see teoreetiliselt võib olla? Liides, Klass, Alamklass, Object(iga klassi ülemklass) 6. Milline on konstruktorite käivitusahel? Nt võib töösse tulla koodinäide ja teie ülesandeks on selgitada konstruktorite käivitamise järjekorda. Meetod, mis käivitatakse automaatselt uue objekti loomisel. Tagastab viite loodud objektile
tekstimassiiv } programminäide 7. program Fibonacci2; (* Programm leiab Fibonacci arvud - arvujada, kus iga järgmine liige on *) (* kahe eelmise liikme summa. Jada pikkuse määrab kasutaja. *) (* N: 0,1,1,2,3,5,8,13,21,34 .... *) (* Eelmisele näitele on lisatud arvude asetamine kuni 100 elemendiga *) (* massiivi 'Fibonacci_arvud', mis lõpuks kontrolli mõttes samuti *) (* väljastatakse. *) var i, kordi, F_arv, esimene, teine : integer; Fibonacci_arvud : array [ 1..100 ] of integer; (* deklareerime 100- *) (* elemendilise täisarvumassiivi *) begin write('Mitu Fibonacci arvu soovid leida? '); readln(kordi); esimene := 0; (* esimesed kaks arvu on teada - 0 ja 1 *) teine := 1; for i := 1 to kordi do (* i on abimuutuja, mis loendab kordusi *) begin (* i muutub 1-st kuni 'kordi' väärtuseni *) F_arv := esimene + teine; write(F_arv, ', '); Fibonacci_arvud[ i ] := F_arv; (* asetame arvu massiivi *) (* kohale i *) esimene := teine; (* senine teine saab esimeseks... *)
programmeerimise käigus pannakse kirja aksioome ja programmi täitmise käigus püütakse tõestada esitatavaid väiteid. Tuntumaks loogiliseks keeleks on Prolog, mis on välja töötatud 1970. aastate alguses. Kui jaapanlased rääkisid viienda põlvkonna arvutitest, mis hakkab suhtlema kasutajaga hääle abil, siis planeerisid nad kasutada uutes arvutites just Prologi. Loogilisi ja funktsionaalseid keeli nimetatakse teinekord ka deklaratiivseteks keelteks, s.t. programmis me kirjeldame ehk deklareerime seoseid ja reegleid, mis antud ülesande valdkonda kuuluvad. Esimese teema kokkuvõte Selles sissejuhatuses tahtsin ma anda Teile põgusa ülevaate sellest, mida kujutab endast programmeerimine kui tegevus ja mis seda tegevust ümbritseb. Selleks, et programmeerida, on vaja arendada ja korrastada oma mõtlemist ning programmeerimine kui tegevus mõjutab omakorda inimest. Suhtlemine arvutiga õpetab inimesele korrektsust ja oma tegevuse planeerimist.
Nad pannakse sunnikorras tahtevastaselt ravi saama. Tegelikult muude situatsioonide puhul seda mudelit kasutatakse ka (kuritegude puhul). Näiteks kui on isik kätte saadud ja kohtueelne menetlus toimub, pannakse osa kurjategijatest eelvangistusse. Aluseks on see, et kahtlustame, et ta on kuriteo toime pannud (siiski on süütuse presumptsioon) ja arvame, et ta võib toime panna uusi kuritegusid või põgeneda õiguse mõistmisest. Eelvangistuses deklareerime, et suudame uue kuriteo toimepanemist vältida sellega. Ka tingimisi vabastamise puhul peab olema mõistlik põhjendus vahetegemiseks ning selleks on, et need, kes lubatakse tingimisi vabaks, prognoosi järgi tõenäosus, et ühiskonna hakkama saada, on suurem. Püüdsime seda kasutada ka karistusjärgsel kinnipidamisel. Selle paragrahviga siiski riigikohus leidis, et ei tohi. See süsteem töötab aga Saksamaal. Alles jäi karistusjärgne Kriminoloogia Jaan Ginter 2012 käitumiskontroll
püütakse tõestada esitatavaid väiteid. Tuntumaks loogiliseks keeleks on Prolog, mis on välja töötatud 1970. aastate alguses. Kui jaapanlased rääkisid viienda põlvkonna arvutitest, mis hakkab suhtlema kasutajaga hääle abil, siis planeerisid nad kasutada uutes arvutites just Prologi. Loogilisi ja funktsionaalseid keeli nimetatakse teinekord ka deklaratiivseteks keelteks, s.t. programmis me kirjeldame ehk deklareerime seoseid ja reegleid, mis antud ülesande valdkonda kuuluvad. ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE Selles sissejuhatuses tahtsin ma anda Teile põgusa ülevaate sellest, mida kujutab endast programmeerimine kui tegevus ja mis seda tegevust ümbritseb. Selleks, et programmeerida, on vaja arendada ja korrastada oma mõtlemist ning programmeerimine kui tegevus mõjutab omakorda inimest. Suhtlemine arvutiga õpetab inimesele korrektsust ja oma tegevuse planeerimist.
annaabi.ee 
