minna kohe appi, Ingl. ja Prants. selle vastu) NL nõuab ka kaudse agressiooni korral korral Soome ja Baltikumi. –ing. ja prant ei leppinud. 7. VI 1939 – Eesti-Saksa ja Läti-Saksa mittekallaletungi lepingud – mõtetu sisulises mõttes NSVL ja Saksmaa suhted Mõlemapoolne kasu: NSVL vajab seadmeid, Saksamaa tooraineid 3. V 1939 – Molotov pannakse välisasjade rahvakomissariks Litvinovi asemel; Molotovi lähim abiline on Vladimir Dekanozov (Baltikumi ekspansioonikavade võimalik autor) 17. VIII 1939 – NSVL esitab uue lepingukava Saksamaale, mis oli neile vastuvõetav. 21. VIII 1939 – NSVL ja Saksamaa kaubandus- ja krediidileping 23. VIII 1939 – NSVL ja Saksamaa mittekallaletungi leping (MRP)e. pakt MRP salajane lisaprotokoll: käib venelaste diktaadi järgi. see andis võimaluse alata sõda Saksamaal Leedu läheb Saksamaa huvisfääri, kuid saab Vilniuse Läti, Eesti ja Soome lähevad NSVL huvisfääri
deserteeruma ning spioneerivad Punaarmee vastu. 14. juuni 1940 Nõukogude ultimaatum - Nõuti Leedu siseministri ja kaitsepolitsei juhi arreteerimist, nõukogudesõbraliku valitsuse moodustamist, täiendavate nõukogude sõjavägede sisselubamist. Vastust nõuti järgmise päeva hommikuks kell 10:00. Leedu loobus sõjalisest vastupanust ja alistus. 15. juunil marssis juba 200 000 punaväelast Leetu. Sovetiseerimine: Esialgu juhtisid sovetiseerimist Leedus NSVL asevälisminister Vladimir Dekanozov ja Nõukogude Liidu saadik Nikolai Pozdnjakov. Ametisse määrati Moskvameelne valitsus - Justas Paleckis - Poliitiliselt kogenematu, sobilik figuur nukuvalitsuse jaoks. Korraldused: 1) Saadeti laiali IV seim, 2) Legaliseeriti Leedu Kommunistlik Partei, 3) Vabastati vasakpoolsed poliitvangid, 4) Lahutati kirik riigist, 5) Arreteeriti üle 500 tuntud leedu tegelase (küüditatud), 6)
28.09 NL baasideleping Eestiga, siis Läti ja Leeduga (pakuti Vilniust). Soome Talvesõda. 18.10 saabus Eestisse punaarmee ja lahkus esimene baltisaksa laev: kokku 14 000 Est, 52 000 Lät. 07.39 Stalini ultimaatum: sõbralike valitsuste moodustamine. Smetona põgenes (jättis peaminister Antanas Mekyse juhtima), Päts ja Ulmanis alistusid hääletult. Balti sõjaline hõivamine valmis 21.06. Venemaa saatis Balti riikidesse: Est Andrei Zdanov, Lät Andrei Võsinski, Lit Vladimir Dekanozov. Ülesandeks: 1) määrata uute valitsuste koosseisud (Johannes Vares, Lat Augusts Kirhensteins, Lit Justas Paleckis). Kohalikud komparteid 150/500/1400 liiget, palju juute + post 1940 oportunistid 2) valikuta parlamendivalimised, valimisnimekrjas Est/Lat/Lit Töötava Rahva Liidu kandidaadid 3) 21.07 võtsid rahvaesindused vastu otsuse liituda NSVL-ga 4)saadikud NL-i 5) augusti alguses Balti riikidest NL-i liikmed 6) uued põhiseadused, parlamentÜlemnõukogu. Uued valitsusjuhid
Preisimaale, 15.juunil tulvasid Punaarmee koondised üle Leedu. 16. juunil oli järk Läti ja Eesti käes, said ka ultimaatumid, otsustasid alistuda, 17.juunil okupeeriti mõlemad riigid korraga. Järgnev hakkas toimuma ühesuguse sts järgi, kõigisse balti riikide pealinnadesse saadeti NL kõrged aukandjad, Eestisse tuli Andrei Ždanov, Riiga saadeti 30ndate suurte pol protsessidega endale nime teinud NL peaprokurör Andrei Võšinski, Vilniusesse Vladimir Dekanozov, kes oli välisasjade komissari asetäitja, aga oli aastaid tegutsenud OGPU-s ja NKVD-s. Kõigis riikides org töörahva meeleavaldused, mida kujutati kui rahvarevol, NL saatkondades seati kokku uus rahvavalitsus, mis tõsteti tüüri juurde. 14.-15. juulil leidsid kõigis riikides korraga aset parlamendivalimised, nõukogulikud hääletused, sinna viidi suuremal jaol kohalikud kommunistid. 21.juunil tulid nukuparlamendid kokku ja ühel päeval otsustasid kuulutada välja NL võim
annaabi.ee 
