Lõpuks Herakles seletas, et ta võitles Surmaga ja siis Admetos uskus. Pärast seda Ompha juurest vabanemist asus ta kohe karistama kuningas Eurytost, sest Zeus oli teda ennast karistanud Eurytose poja tapmise pärast. Herakles kogus väe, vallutas Eurytose linna ja surmas kuninga. Enne kui Herakles linna lõplikult hävitas, saatis ta koju vangivõetud neiusid, kelle seas oli ka imekaunis kuninga tütar Iole. Mees, kes vangid kohale toimetas, teatas Deianeirale, et Herakles olevat sellesse printsi tohutult armunud. Kohe pärast Heraklese ja Deianeira abiellumist jüudsin nad koduteel jõeni, kus kentaur Nessos rändajaid üle vee kandis. Nessos võttis Deianeira selga ja kui oldi keset jõge, siis ta solvas naist, Deianeira karjatas ja Herakles tappis kentauri. Enne hinge heitmist kentaur ütles Deianeirale, et ta võtaks temalt paar tilka verd ja kui Herakles peaks kedagi temast rohkem armastama, siis ta saab seda Heraklese võlumiseks kasutada
ei jätnud naist üksi. Näiteks kui Herakles oli kord vihahoos tapnud ühe Oieneuse sugulase, võttis ta Deianeira kaasa, et minna temaga trahhiinide juurde pagendusse. Teel tuli neile ette lai jõgi, kus jõeületajaid oli aitamas kentaur Nessos. Herakles läks ise ees ning lasi Nessosel oma naise üle tuua. Kui metsik hobumees tahtis Deianeira ära vägistada, pistis naine karjuma, mille peale Herakles otsemaid kentauri suunas vibunoole lennutas. Enne surma jõudis kentaur öelda veel Deianeirale, et tema veri aitab tal kindlustada Heraklese armastuse. Deianeira varus endale kaks tilka kentauri verd... Eurytos. Iphitos. Omphale. Heraklese apoteoos. Ühel rännakul sattus Herakles kuningas Eurytose linna Oichaliasse. Linnas toimus parajasti vibulaskmisevõistlus, mille võitja pidi endale naiseks saama kuninga imekauni tütre Iole. Olgu öeldud, et Eurytos õpetas Heraklese lapsepõlves vibul laskma. Kuigi
Ta kogus väe, surmas kuninga ja vallutas linna. Ta saatis enne koju jõudmist koju vangivõetud neiusid, kelle seas oli kuningatütar Iole, kellesse neidusid toonud mees väitis Heraklese armunud olevat. Kuid Deianeira võttis seda rahulikult, sest tal oli abinõu olemas. Kohe pärast abiellumist jõudsid nad koduteel jõeni, kus üks kentaur rändajaid üle jõe viis ning keset jõge jõudnud, solvas kentaur naist ja Herakles tappis kentauri. Enne hingeheitmist ütles kentaur Deianeirale, et too võtaks mõne tilga tema verd ja kasutaks seda Heraklese võlumiseks, kui too peaks armastamast mõnda teist naist rohke kui teda. Ta võttiski kentauri verd ja võidis uhket rüüd verega ja saatis selle käskjalaga Heraklesele. Kui kangelane selle rüü selga tõmbas, oli mõju samasugune kui Medeia vaenlasele saadetud rüül. Kuid see, mis oli Korintose printsessi jaoks surmav, oli õudne piin, kuid mitte surmav Heraklese jaoks
annaabi.ee 
