asjatuks. 8. oktoobril 1950. aastal saatis Mao Zedong (Hiina Kommunistliku partei juht) Hiina Rahva Vabatahtlike väed Yalu jõe äärde. Nad olid valmis piiri ületama. Mao nõudis abi ka Nõukogude valitsuselt, öeldes, et kui nad lasevad USAl terve Korea okupeerida, peavad nad valmis olema selleks, et USA Hiinale sõja kuulutab. Venelaste abi jäi nõrgaks, sest nad olid nõus abistama oma õhuvägedega mitte lähemal, kui 96 km eesrindest. Kindral Peng Dehuai käe all algas 25. oktoobril 1950. aastal alagas Hiina rünnak, kui 270 000 sõjaväelast asusid pealetungile. ÜROd tabas rünnak üllatusena ning ta sõlmis Hiinaga kokkuleppe ning Hiina väed taganesid mägedesse. ÜRO väed aga eirasid Hiina karmi hoiatust ja liikusid ikka edasi Yalu poole. Novembri lõpus ründasid hiinlased uuesti. Nad tegid maatasa mitmeid ÜRO ja L.- Korea vägesid. Peale seda toimus USA 8. Armee taganemine ning hiljem hävitati ka 3000- meheline USA 7. Jalavägi
Nõukogude Liidu roll oli USAle sõjas teada, kuid sel teemal vaikiti, et vältida tuumainsitente ning hullemal juhul tuumasõda. 15. oktoobril 1950 läks Truman Wake'i saarele, arutamaks võimalust, et Hiina sekkub ning tema soovi piirata Korea konflikti ulatust. MacArthur kinnitas Trumanile, et kui Hiina üritaks tulla Pyongyangi peale, tuleks sellest suurim veresaun. 19. oktoobril langes Pyongyang UN'i vädege kätte. Kindral Peng Dehuai käe all algas 25. oktoobril 1950 Hiina rünnak, 270 000 sõjaväelast tungisid peale. Hiina rünnak tabas UN'i vägesid üllatusena. UN'i väed sõlmisid hiinlastega kokkuleppe, ning hiinlased taganesid mägedesse. ÜRO väed aga eirasid Hiina karmi hoiatust ja liikusid ikka edasi Yalu poole. Ameerika taganemine Novembri lõpus ründasid hiinlased uuesti. Läänes, mööda Chongchoni jõge liikudes tegid hiinlased maatasa mitmeid UN'i LõunaKorea
kui rünnakuga. Suur üleriigiline rahvavabastuarmee rünnak 47. aasta juunis. Muutsid oma rünnaku strateegia nn. rindesõjaks. Aeglane, terve rindejoon. 48. aasta septembris alustati kolme kampaaniat, hiljem nim. Vabastussõjaks. 49. Aasta jaanuariks terve Mandzuuria ja suurem osa Põhja-Hiinast kommunistide võimu all. Hiljem paljud analüütikud mõtisklesid, kuidas see sai juhtuda. Päris palju kasutatakse terminit „talupojanatsionalism“. Sõja lõpp peng dehuai - liu shaoqi lin biao - Lin Biao, Mao Zedongi rindekaaslaane, Mao Zedongi parem käsi. Nagu igal diktaatoril kartus, et millalgi kukutab ta, ühest küljest toetus palju, teisest küljest ettevaatlik. Nägid Lin Biaos järgmist kompartei esimeest. 13 september 1971 Hiinast suundus lennuk NSVLiitu, kukkus Mongoolias. Lin Biao oli pardal, tema ja tema pereliikmed hukkusid. Võib spekuleerida, kas juhuslik või mitte.
annaabi.ee 
