• Võib kaasneda kuulmislangus Põhjused: Perifeersed e. otoloogilised (50% pearinglustest) BPPV – healoomuline asendivertiigo (50%) Vestibulaarne neuroniit ja labürintiit (25%) Meniere tõbi (10%) Tservikaalne vertiigo Vestibulaarne shwannoom Perilümfi fistel (s.h. postoperatiivne) Ülemise poolringkanali dehistsents Tsentraalse pearingluse põhjused. Kahjustus on vestibulaarnärvis, ajutüves või kõrgemates närvikeskustes. Tsentraalse (ajukeskustest lähtuva) peapöörituse korral esinevad ka muud neuroloogilised sümptomid, iiveldus ja oksendamine enamasti puuduvad. Tsentraalne pearinglus: – Suur- või väikeaju kahjustus – Tavaliselt püsiva iseloomuga – Nüstagm sageli vertikaalne
* 27.09.17 Verejooksu risk, 27.09.17 27.09.17 27.09.17 3)Verejooksu teke mis on tingitud Eesmärk: 1)Seletan patsiendile Patsient saab aru oht kudede Verejooksu ei liigse füüsilise liigse füüsilise operatsioonihaava kahjustusest teki. koormuse vältimise koormuse lahknevusest. (haava olulisust esimestel vältimise dehistsents). päevadel peale olulisust. operatsiooni.* 29.09.17 2)Jälgin patsiendi Verejooksu ei RR.* tekkinud. 3)Jälgin patsiendi
Keskmiselt või tugevalt väljendunud vertiigo, kaasneb tugev iiveldus ja oksendamine Võib kaasneda kuulmislangus Põhjused: - Perifeersed e. otoloogilised (50% pearinglustest) BPPV – healoomuline asendivertiigo (50%) Vestibulaarne neuroniit ja labürintiit (25%) Meniere tõbi (10%) Tservikaalne vertiigo Vestibulaarne shwannoom Perilümfi fistel (s.h. postoperatiivne) Ülemise poolringkanali dehistsents Tsentraalse pearingluse põhjused. Kahjustus on vestibulaarnärvis, ajutüves või kõrgemates närvikeskustes. Tsentraalse (ajukeskustest lähtuva) peapöörituse korral esinevad ka muud neuroloogilised sümptomid, iiveldus ja oksendamine enamasti puuduvad. Tsentraalne pearinglus: – Suur- või väikeaju kahjustus – Tavaliselt püsiva iseloomuga – Nüstagm sageli vertikaalne – Pearinglus kergema raskusastmega, väljendub purjus-, ebakindlus-, kõikumistundena
Sagedasemad songatüübid meestel on kubemesongad ja nabasongad, naistel kubemesongad ja reiesongad. Songad tekivad tavaliselt kohtades, kus anatoomilise eeldusena on kõhuseina vastupanu survele nõrgem (locus minoris resistentia). Kaasasündinud songade korral on kõhuseinas olemas eelnev avaus, mis tuleneb kõhuseina mittetäielikust sulgumisest (nt persisteeriv processus vaginalis peritonei). Omandatud songade tekkepõhjus on lihas-aponeurootilise kõhuseina struktuuride dehistsents, mis põhjustab kõhuseina tugevuse vähenemise. Omandatud songade raskifaktoriteks on intraabdominaalse rõhu tõus (astsiit, tuumor, rasedus), sidekoehaigused, rasvumus, suitsetamine, raskuste tõstmine. Klassifikatsioon: Tüübi alusel: - Väline song väljub kõhuõõnest ja on keha pinnal nähtav 32
annaabi.ee 
