Faasid: I faas: kohene vasodilatatsioon, veresoonte läbilaskvuse tõus, silelihaste spasm, näärmete sekretsioon;5-30 min.; II faas: hiline faas kudede infiltratsioon eosinofiilide, basofiilide, monotsüütide ja CD4+ T-lümfotsüütide poolt kudede destruksioon, limaskesta epiteeli kahjustus; 2-24 tundi; Äge reaktsioon Nuumraku-juhitud reaktsioon, vabanevad histamiin; PGD2; trüptaas; LTC4 IgE-antikehad; nuumrakkude degranulatsioon histamiini vabanemine Toime: veresoonte laienemine e. dilatatsioon, läbilaskvuse tõus, mis viib turse tekkele Süsteemne anafülaksia - anafülaktiline sokk: nahalööve, sügelus, vaskulaarne sokk, üldised tursed, kõriturse, oksendamine, diarröa, bronhioolide kontraktsioon, kõri obstruktsioon, surm; Lokaalne ülitundlikkusreaktsioon; atoopia: geneetiline soodumus allergiliste reaktsioonide tekkeks; allergeenid: õietolmud, seente spoorid, majatolm, toiduained, loomakarvad jne.;
tesite ühenditega või yesi pidi antikehaga. 15 sekundit pärast ristsidumist fosfolipiidide metüleerimine, Ca² kanalite teke 120 sek arahidoonhappe süntees, prostaglandinid, leukotrieenid mikrofilamentide kontraktsioon cAMP süntees (max 60sek) PIP-fofatidüülinositool- 4,5bifosfonaat DAG-diatsüülglütserool IP3-inositooltrifosfaat PC-fosfatidüülkoliin PS –fosfatidüülseriin PMT-fosfolipiid metüültransferaas I ja II Degranulatsioon Allergeeni poolt retseptorite ristsidumine Anafülotoksiinid (C3a,C4a,C5a) – võivad samuti nuumrakkduele basofiilidele mõjuda, et tekib degranulatsioon. Mürgid Fosforüleerimine – degranulatsiooni käigus toimuvad. Osalevad: Proteiin türosiinkinaasid Fosfolipaas C Graanulites: Palju – HISTAMIINI (närilistel serotoniin), allergiaravimite proovimisel hiir ja rott ei sobi, sest neil käib asi üle serotoniini ja retseptorite vahekord on ka teine. Mesilasesuts on ka siin. Histamiini
(subepiteliaalne sidekoekiht), kus leidub peamiselt IgA plasmarakke. See pakub kaitset teiste mikrobiaalsete sisenemiste eest. Lamina propria sisaldab T rakke ja on rikas ka nuumrakkude poolest. CD8+ T rakke ehk Tc-rakke on leitud epiteliaalsete rakkude hulgas (intraepiteliaalsete rakkude) hulgas. Samuti on nuumrakud olulised, sest nad osalevad ussnugiliste vastases kaitses. Kuigi nugiliste vastases kaitses on peamised IgE antikehad, aitab nuumrakkude degranulatsioon tekitada ägedat põletikulist vastust, kui toimub ussnugiliste antigeenide presentatsioon. Lokaalsest immuunsüsteemist rääkides tuleb teda ruumiliselt lahterdada: perifeersed lümfisõlmed ja põrn; limaskestadega assotsieerunud lümfoidkoed; serooskelmetega kehaõõned (pleura, peritoneum); nahk. Igas lahtris algatatud immuunvastuse efektormehhanismid toimivad vastavalt selle „lahtri” piires.
annaabi.ee 
