ebapiisav drenaaz. Fotol: Liigsest naatriumist põhjustatud mullastruktuuri kahjustus (Allikas: Soil Atlas of Europe) Mulla sooldumine · Sooldumine on tihti seotud niisutatavate aladega, kus sademeid on vähe ja aurumine on suur või kus mulla lõimise omadused takistavad soolade mullast väljauhtumist, mille tagajärjel kuhjuvad need pindmistes kihtides. · Sooldumine on üks kõige levinum mulla degradeerumis- protsesse Maal. · Euroopas leidub sooldunud mulda Ungaris, Rumeenias, Kreekas, Itaalias ja Pürenee poolsaarel. Põhjamaades võib paikkondlikku sooldumist põhjustada soola kasutamine teedel jää tõrjumiseks. · Mulla sooldumine mõjutab ELis hinnanguliselt 13 miljonit hektarit maad. · Seda peetakse kõrbestumise üheks peamiseks põhjuseks ning seetõttu on see tõsine mulla degradeerumise vorm. · Temperatuuri tõustes ja sademete vähenedes, mis on
sekundaarne sooldumine. Üleliigse niisutamise puhul tõuseb põhjaveetase ning intensiivse aurumise tõttu tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Vesi aurustub ja soolad jäävad maapinnale. • Sooldumise vältimiseks tuleb mulda korrapäraselt niisutada ja see suure koguse veega läbi pesta. Tim McCabe http://photogallery.nrcs.usda.gov/De Muldade sooldumine Euroopas • Sooldumine on üks kõige levinum mulla degradeerumis-protsess Maal. • Euroopas leidub sooldunud mulda Ungaris, Rumeenias, Kreekas, Itaalias ja Pürenee poolsaarel. • Mulla sooldumine mõjutab ELis hinnanguliselt 1–3 miljonit hektarit maad. • See on üheks kõrbestumise põhjuseks. http://soco.jrc.ec.europa.eu/documents/ETFactSheet-04.pdf http://blogs.worldbank.org/category/topics/agriculture Maade kuivendamine • Sademeterikastes piirkondades ja tasastel aladel võib
direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitsest I lisas nimetatud linnuliikide või selles nimetamata rändlinnuliikide või EÜ Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitsest I lisas nimetatud looduslike või poollooduslike elupaigatüüpide või II lisas nimetatud liikide soodsa seisundi säilitamise või taastamise jaoks, samuti lähtudes Natura 2000 võrgustiku terviklikkuse saavutamise vajadusest ning silmas pidades ala degradeerumis- ja hävimisohtu. 82. Rand ja kallas. Ranna või kalda kasutamise kitsendused. Veekaitsevöönd. Ranna või kalda piiranguvöönd. Ranna või kalda ehituskeeluvöönd Kallas on merd, järve, jõge, veehoidlat, oja, allikat või maaparandussüsteemi eesvoolu ääristav ja erinõuete kohaselt kasutatav maismaavöönd, mida kaitstakse käesoleva seadusega. Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve kaldaid nimetatakse
annaabi.ee 
