· Väheneb neuronite dendriitide arv · Aksonid võivad kaotada osa müeliinikihist (demüelinisatsioon) ja paisuda · Väheneb sünapsite arv ajukoores · Väheneb ensümide aktiivsus närvikoes · Neuronitel on evolutsiooniliselt kujunenud mitmekordsus reserv, mida vananemisel jätkuv degenereerumine intensiivsemalt kulutab · Vananemisel toimub neuronite selektiivne hävimine väliste tegurite toimel hävib KNSis eri kohtades erineva kiirusega pidevalt närvirakke · Enamik degeneratiivsetest haigustest (Parkinsoni tõbi, Alzheimeri tõbi jt.) on neuronite selektiivse hävimise tagajärg NEURONITE SUURENENUD HAAVATAVUS · Vananemisel närvirakkude haavatavus, so. tundlikkus kahjulike tegurite suhtes suureneb · See avaldub hapnikupuuduse (hüpoksia) halvemas talumises ja aeglasemas paranemises pärast ajukahjustust · Närvirakud muutuvad tundlikumaks võõrainetele (alkohol, raskemetallid, ravimid, mürgid) NÄRVISÜSTEEMI AUTOREGULATSIOON JA KOMPENSATSIOONIVÕIME VANANEMISEL
· Väheneb neuronite dendriitide arv · Aksonid võivad kaotada osa müeliinikihist (demüelinisatsioon) ja paisuda · Väheneb sünapsite arv ajukoores · Väheneb ensümide aktiivsus närvikoes · Neuronitel on evolutsiooniliselt kujunenud mitmekordsus reserv, mida vananemisel jätkuv degenereerumine intensiivsemalt kulutab · Vananemisel toimub neuronite selektiivne hävimine väliste tegurite toimel hävib KNSis eri kohtades erineva kiirusega pidevalt närvirakke · Enamik degeneratiivsetest haigustest (Parkinsoni tõbi, Alzheimeri tõbi jt.) on neuronite selektiivse hävimise tagajärg NEURONITE SUURENENUD HAAVATAVUS · Vananemisel närvirakkude haavatavus, so. tundlikkus kahjulike tegurite suhtes suureneb · See avaldub hapnikupuuduse (hüpoksia) halvemas talumises ja aeglasemas paranemises pärast ajukahjustust · Närvirakud muutuvad tundlikumaks võõrainetele (alkohol, raskemetallid, ravimid, mürgid) NÄRVISÜSTEEMI AUTOREGULATSIOON JA KOMPENSATSIOONIVÕIME VANANEMISEL
• Ebaõieti ravitud venitused, mis põhjustab ümbritsevate lihaste nõrkuse ning liigessidemete lühenemise. • Probleemid distaalsetes anatoomilistes piirkondades. • Mittediagnoositud põhjused. Lihaste ja kõõluste vigastused Patsiendi juhtumitena on väljatoodud 1. küünarliigese epikondüliit kui näide ülekoormusvigastusest 2. supraspinatustendiniit kui näide degeneratiivsetest muutustest, mille on põhjustanud ammune vigastus 3. hamstringlihase venitus/ rebestus kui näide otsesest traumast. PATSIENDI JUHTUM 54- aastane naine kurdab mõõdukat valu küünarliigese lateraalsel poolel üle kahe kuu. Valu põhjustab ebamugavust pea kogu aeg, kuid eriti oma hobitegevuse- tennisemängu ajal. Vestluses patsiendiga selgub, et lokaalset valu hakkas ta tundma ühe jõulise valelöögi järgselt.
Kaasaegse sünnieelse diagnostika abil on võimalik mitmeid taolisi haigusi kindlaks teha juba looteeas. Eeltingimuseks on siiski see, et otsitav haigus on täpselt teada ning eksisteerivad keemilised või mingid muud meetodid diagnoosi kinnitamiseks lootevee, koorionikoe või loote vere uuringu abil. Retsessiivselt päritavad haigused on näiteks: tsüstiline fibroos e. mukovistsidoos, fenüülketonuuria, lipoidoosid, glükogenoosid ning osa närvisüsteemi degeneratiivsetest haigustest. Nende haiguste puhul on ühiseks tunnuseks ainevahetushäire, mis tihti välistab normaalse arengu ja elukvaliteedi. Üksikute haiguste korral on intensiivset ravi rakendades võimalik haige täiskasvanuikka jõudmine. Autosoom-dominantselt päritavad haigused Dominantselt päritavat haigust kandev geen domineerib oma terve paarilise üle ning haigus ilmneb järglasel siis, kui kasvõi üks geenidest on haiguse kandja. Kui üks vanemaist on haige, on lapse haigestumisrisk 50%
annaabi.ee 
