1. (Points: 2.5) Milline reaktsioon toimub terase ,,keemise" ajal? 1. FeO + C Fe + CO Q 2. 2Fe + O2 2FeO + Q 3. FeO + C Fe + CO + Q 4. S + O2 SO2 2. (Points: 2.5) Ferrosiliitsiumit ja ferromangaani kasutatakse terase tootmisel 1. räbu moodustamiseks 2. tsementiidi moodustamiseks 3. lisandite oksüdeerimiseks 4. redutseerimiseks 3. (Points: 2.5) Terase kvaliteedi tõstmiseks degaseerimise teel kasutatakse 1. sünteetilisi räbusteid 2. vaakumkaarümbersulatust 3. elektrolüüsi 4. elekterräbuümbersulatust 4. (Points: 2.5) Kõige levinumaks terase tootmise meetodiks on 1. hapnikkonvertermeetod 2. elektriinduktsioonahjumeetod 3. martäänmeetod 4. elektrikaarahjumeetod 5. (Points: 2.5) Millise reaktsiooniga toimub väävli eraldumine terasest? 1. FeS + Mn MnS + Fe + Q 2. FeS + CaO CaS + FeO - Q 3. MnS + CaO CaS + MnO - Q 4. 2FeO + Si 2Fe + Si + Q 6. (Points: 2
Question text Mg elektrometallurgias kasutatakse elektrolüüdina Select one: a. MgO b. MgCl2 c. naatriumkarbonaati d. Mg vesilahust Question 8 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Kõrgahjuprotsessi põhiprodukt on Select one: a. toormalm b. ferrosulamid c. kõrgahjugaas d. valumalm Question 9 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Terase kvaliteedi tõstmiseks degaseerimise teel kasutatakse Select one: a. vaakumkaarümbersulatust b. sünteetilisi räbusteid c. elekterräbuümbersulatust d. elektrolüüsi Question 10 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Minimaalne hapnikusisaldus on Select one: a. keevterasel b. rahulikul terasel c. poolrahulikul terasel d. mitteredutseeritud terasel Question 11 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text
20) Terase tootmisel martäänmetodil kasutatakse lisandite oksüdeerimiseks rauamaaki. 21) Süsinikusisaldus malmis on: 4% 22) Süsinik satub malmi: kütusest. 23) Väävel terases põhjustab: punarabedust. 24) Instrumentaalterased sisaldavad süsinikku > 0,8% 25) Terase keemisel eraldub: C 26) Terase kahjulikeks lisanditeks on: S ja P 27) Valuploki peeneteraline struktuur valuplokivormi täitmisel moodustub: kiirel jahtumisel. 28) Terase kvaliteedi tõstmiseks degaseerimise teel kasutatakse elekterräbu ümbersulaatust. 29) Süsiniku sisalduse suurenemine terases vähendab: löögistikust. 30) Valadeis moodustub kahanemistühik: rahuliku terase puhul. 31) Kõige tootlikumaks terase saamise meetodiks on: martäänmeetod. 32) Kõige kvaliteetsem teras saadakse: hapnikkonvertereis. 33) Sulfiidse vasemaagi särdamist tehakse eesmärgiga: utiliseerida SO2. 34) Kloori kasut. Ti ja Mg tootmisel 35) Tsementiit raudsüsiniksulameis kujutab endast: keemilist ühendit.
Keevad terased sisaldavad gaaside lahustuvuse vähenemisest tingitud gaasipoorsust. FeO + C Fe + CO - Q 10. Redutseerimisprotsess terases Taandamine on hapniku, kloori, jne eemaldamine oksiididest, kloriididest jt metalliühenditest ja samuti maakidest, kasutades selleks taandajaid ehk redutseerijaid. 11. Lubjakivi roll malmi tootmisel Lubjakivi täidab malmi tootmisel räbusti rolli. 12. Terase kvaliteedi tõstmine Terase kvaliteedi tõstmiseks degaseerimise teel kasutatakse elekterräbu ümbersulatust. Terase tootmisel kasutatakse lähtematerjalidena toormalmi ja terasmurdu e rauamurdu. Terase tootmise meetodite mõte seisneb malmis süsiniku- ja lisandite sisalduse vähendamises. 1) Bessemerprotsess põhineb toormalmi õhuga läbipuhumises bessemerkonverteris, mille tulemusena õhus olev hapnik oksüdeeris süsiniku ja lisandid. 2) Toomasprotsess analoogne bessemerprotsessile 3) Martäänprotsess vähem tootlik, kvaliteetsem teras.
(upper flammable limit, AFL). Kui aurude hulk õhus jääb allapoole plahvatusohu alumist piiri, on segu liialt lahja plahvatuseks, kui aga aurude hulk on suurem plahvatusohu ülemisest piirist, on segu liiga rikas. Süttimispiirid sõltuvad mitmest tegurist: - õhu hapnikusisaldusest - temperatuurist ja rõhust - süttimistemperatuurist. Hapnikusisalduse mõju süttimisalale näitab allpoolt toodud graafik. Selle graafiku abil lahendatakse praktikas tankide degaseerimise ülesannet. Kui tanki atmosfääri koostist iseloomustab graafiku punkt D (umbes 12 % süsivesinikgaase ja 6 % hapnikku) siis õhu suunamisel tanki hakkab tanki atmosfääri koostis otsekohe muutuma sirge DA järgi. See sirge aga läbib põleva segu ala ja teatud ajavahemikul on tanki atmosfäär süttimisohtlik. Sellise olukorra vältimiseks tuleb enne tanki degaseerimise alustamist suunata sinna intertgaasi seni, kuni atmosfääri koostist iseloomustavad punktid langevad allapoole sirget GA.
annaabi.ee 
