*Eduard Monch "Karje" *Konrad Mägi "Norra maastik" *Victor Horta arh "Hotel Tassel Brüsselis" (koridor) Fov:20.saj algus (prantsusmaa) Hüljati valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine >>Kasutusel- erksad värvid, vormid üldistatud, muudetud perspektiivi ega detaile ei ole eesmärgiks kunstniku enese tunnete ja meeleolu väljendamine, mitte esemete jäljendamine *Matisse "Tants" (5 punast) Ekspr:20.saj (saksa fovism) kõik dramaatilises valguses, deformeeriti esemeid ja inimesi räiged värvikontrastid, et vaatajani tuua piin ja ängistus kunst peab parandama maailma *Ernst Ludwig Kirchner "Autoportree sõdurina" (sõdur,suits,taga inimene) Kub:20.saj *Pablo Picasso "Avignoni naised" (5 roosakat naist) kubismi esialgne püüd: lagundada nähtav maailm algosadeks ja kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklist. määrav eseme vorm, kuju Värv tagaplaanil, vormi rõhutamiseks tähelepandamatuid toone (hallikaid ja pruunikaid)
Umbes 12. sajandil jõudsid maajade juurde tolteegid ja kaks kultuuri sulasid kokku omapäraseks tervikuks Maaja linnade keskustes kõrgusid templipüramiidid, asusid valitsejate paleed, observatooriumid ja staadionid rituaalsete pallimängude jaoks Linnu ühendasid omavahel nöörsirged teed Tavaks oli püstitada steele - nikerdatud kivisambaid oluliste sündmuste tähistamiseks Säilinud on ka värvikirevaid seinamaale Nii deformeeriti maaja ülikute kolpa, et saavutada õilis kotkaprofiil Õigeid võlve maajad laduda ei osanud. Selle asemel kasutati pseudovõlvi Tikali Suur Väljak templipüramiidiga Raidkirjade püramiid Palenques - üks väheseid Ameerika püramiide milles on hauakamber Kukulcani (Quetzalcoatli) püramiid Chichen-Itzas, maaja-tolteegi kultuuri pealinnas Palee Palenques Pallimängustaadion Chichen-Itzas Steel Asteegid 14. ja 15
jälle vaenlaste poolt sisseelatud paikadest lahkuma sunniti ja oma teedel lõpuks koguni maajade juurde välja jõudis. Tolteekide kunstist on palju kaduma läinud, säilinud on aga nende pealinna Tollani varemed. Rikkaliku kultuuri lõid ka Mehhiko lõunaosas, praeguse Oaxaca ümbruses elanud sapoteegid ja misteegid. Sapoteegi matuseurn Ilu nõuab ohvreid. Nii Õigeid võlve deformeeriti maaja maajad laduda ei ülikute kolpa, et osanud. Selle saavutada õilis asemel kasutati kotkaprofiil pseudovõlvi Maajad Kõige rohkem teatakse-tuntakse kaasajal Yucatani poolsaare ürgmetsades elanud maajade (maiade) kultuuri. Põhiliste hävitajate - hispaanlaste - tuleku ajaks olid nende olulisemad linnad juba maha jäetud ja dzunglisse mattunud
Saksamaa rühmitus Die Brücke, kuhu kuulusid Kirchner (Marcelle); SchmidtRottluff (Kaks pead); Nolde (Prohvet). Tegeleti palju graafikaga. Ekspressionistlikku graafikat nagu maalikunstigi iseloomustab kirglik tunneteväljendus. Austrias Schiele (Autoportree). Prantsuse ekspressionistid väljendasid rahulikku õnnetunnet, rõõmu. Saksa ekspressionistid aga rahutust, ühiskonna kriitikat, parema ühiskonna igatsust. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses. Inimesi ja esemeid deformeeriti. Kubism: lähtekohaks on Cezanne-i looming. Mõju avaldas ka neegriplastika. Rajajad olid Picasso ja Braque (Tütarlaps kitarriga). Picasso: (Avignoni neiud)algne looming oli reaalne ja traditsiooniline, mõju avaldas aga Barcelona juugendlik sümbolistlik maailm. Sinine Periood: õnnetud, muserdatud inimesed, hallikas-sinine koloriit. Silma torkab ka inimese anatoomia tugev moonutamine. Järgnes Roosa Periood suht melanhoolne meeleolu, kujutab palju artiste
arvutatud kui eurooplased seda selleks ajaks olid suutnud. Tallinn 5 2008 Gustav Adolfi Gümnaasium Umbes 12. sajandil jõudsid maajade juurde tolteegid ja kaks kultuuri sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Nii deformeeriti maaja ülikute kolpa, et saavutada õilis kotkaprofiil Maaja linnade keskustes kõrgusid templipüramiidid, asusid valitsejate paleed, observatooriumid ja staadionid rituaalsete pallimängude jaoks. Linnu ühendasid omavahel nöörsirged teed. Tavaks oli püstitada steele nikerdatud kivisambaid oluliste sündmuste tähistamiseks. Säilinud on ka värvikirevaid seinamaale.
arvutatud kui eurooplased seda selleks ajaks olid suutnud. Juuru 5 2010 E.Vilde nim. Juuru Gümnaasium Umbes 12. sajandil jõudsid maajade juurde tolteegid ja kaks kultuuri sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Nii deformeeriti maaja ülikute kolpa, et saavutada õilis kotkaprofiil Maaja linnade keskustes kõrgusid templipüramiidid, asusid valitsejate paleed, observatooriumid ja staadionid rituaalsete pallimängude jaoks. Linnu ühendasid omavahel nöörsirged teed. Tavaks oli püstitada steele nikerdatud kivisambaid oluliste sündmuste tähistamiseks. Säilinud on ka värvikirevaid seinamaale.
annaabi.ee 
