Ultraheli Ultraheli.. · Heli, mille võnkesagedus on üle 20000 Hz. Heli kaudu, mis peegeldub esemetelt tagasi, luuakse kujutletav pilt. Näiteks nahkhiired tekitavad ultraheli sagedusega kuni 200 000 Hz, ning sellise ülikõrge sagedusega helid peegelduvad tagasi ka kõige pisematelt esemetelt. Kajasid analüüsides konstrueeritakse visuaalne pilt. · Põhineb keskkonna deformatsioonis, ei levi väga hõredates keskkondades.Väga tihedate keskkondade korral on probleemikss helivõnkumise viimine keskkonda, kuna suurem osa helist peegeldub pinnalt tagasi.Tagasipeegeldumist vähendavad sobituskihid · Ultraheli genereeritakse piezoelektrilise efeektiga kristallides ja kantakse üle otsese kontaktiga. Ultraheli tekkimine: · Saab tekitada mehaaniliselt või elektromehaaniliselt ning heli registreetakse spetsiaalsete anduritega. Mehaaniline heli on
Kui liikumist ei säilita mingi teine jõud, jääb keha lõpuks seisma, hõõrdejõud arvutatakse valemiga F= (müü) m g F=hõõrdejõud M-kehamass G- raskusjõud Rõhumisjõud on arvuliselt võrdne toereaktsiooniga mis tähendab pinnasevastumõju. Hõõrdejõudu aitavad vähendada rattad, laagrid, detailide õlitamine. Hõõrdejõuga kaasnevad ka deformatsioonid. Deformatsiooni all mõistetakse kehakuju või ruumala muutust. Seega tekib jõud, mida nim elastsusjõuks. Elastsusjõuks nim deformatsioonis tekkinud jõudu , mis püüab taastada esialgset olekut. Elastsusjõud tekib aatomi vahel mõjuvatest jõududest. Elastsusjõudu käsitletakse kui ,,Hooki seadust" See tähendab seda et keha deformatsioonil tekkiv jõud (elastsusjõud) on võrdeline keha pikenemisega ja tema suund on vastupidine, deformeeritava keha osakeste nihe suunaga. Hooki seadus arvutatakse valemiga: Fe=Kl Fe- jõud elastsus K- keha ehk vedru jäikus l-keha pikenemine või lühenemine. Deformatsiooni liigid on:
- C) väsimuspiir 11. Roomepiiri mõjutavad- B) sulamistemperatuur 12. Sulami metallitera suurus mõjutab esmajoones- B) sitkusele 13. Missuguse tugevusenäitaja järgi arvutatakse maksimaalselt lubatav pinge plastsete mat. Korral?-B)Rm 14. Mida isel. materjali Joung´i moodul?- A) vastupanu elastsetele deformatsioonidele 15. Mis on materjali dünaamilise katsetuse tunnuseks?- B)löökkoormamine 16. Milles seisneb metalli roomavus?- D) aeglases deformatsioonis temperatuuri ja koormuse mõjul. 17. Mis on sitke purunemise tunnuseks?- C) purunemine suure kiirusega 18. Kas materjali tõmbetugevuse järgi saab umbkaudselt hinnata selle survetugevust?- C) survetugevus on suurem kui tõmbetugevus 19. Kas materjali plastsus sõltub koormuse viisist(tõmbe, surve)?- C)surveplastsus on suurem kui tõmbeplastsus 20. Missuguse meh. Omadusega määratakse materjali külmhapruse lävi?- C) sitkusega
= a/ o = C/Co , kus C kondensaatori mahtuvus antud dielektrikuga; C0 kondensaatori mahtuvus vaakuumiga. Mida suurem on , seda suurem on polarisatsiooni võime ja seda suurem on kondensaatori mahtuvus, kui tema plaatide vahel on antud dielektrik. Dielektrikutes esinevad mitmed polarisatsiooni mehhanismid. Tähtsamad neist on: 1) Elektronpolarisatsioon. See seisneb aatomite ja ioonide elektronpilvede deformatsioonis elektrivälja poolt (joonis3.1). Esineb kõigis dielektrikutes. 2) Ioonpolarisatsioon Esineb ioonse võrega dielektrikutes (näiteks NaCl) ja seisneb ioonide nihkumises elektriväljas kristallvõre sõlmedest välja (joonis 3.2). Elektronpolarisatsioon ja ioonpolarisatsioon on kiire polarisatsiooni liigid, toimuvad praktiliselt silmapilkselt. 3) Dipool-relaksatsioonpolarisatsioon Esineb polaarsete molekulidega dielektrikutes ja seisneb polaarsete molekulide pöördumises välise elektrivälja
Maavärinal vabaneb tohutult suur hulk energiat. Maavärinad esinevad (peamiselt): · kivimite purunemisel e. murrangute tekke tulemusena. Selliseid maavärinad nimetatakse tektoonilisteks maavärinateks ja need moodustavad 95% maavärinatest. Tektoonilised maavärinad tekivad peamiselt maapinna lähedases kihtides ning on seega nn madalafookuselised maavärinad (sügaval haprad deformatsioonis kaovad ja kivimid muutuvad plastilisemaks) · plahvatuslike vulkaanipursete tagajärjel (45%). Samuti esineb maavärinaid pursete eelsel perioodil, kui toimub maasügavuses asuva magma pressimine magmakambrisse (viimane tunnus aitab ennustada vulkaanipurset)
Liim ei kannata õli ja kütust. 27. Kõrglegeeritud teraste kaitse korrosiooni eest. 28. Komposiidi nihketeim. Komposiit koosneb kahest faasist, mis on erineva struktuuri ja tugevusega. On vajalik määrata komposiidi vastupanu nihkedeformatsioonile ja nihkepurunemisele sõltuvalt kasutatud armatuuri tüübist. Teimikutena kasutatakse pingekontsentraatoritega plaate. Mõlemal juhul on deformatsioonis peamine osa maatriksil. Nihketeimiga määratletud omadused sõltuvad oluliselt teimiku suurusest ja neid võib vaadelda kui suhtelisi suurusi, mida saab kasutada erinevate materjalide võrdlemisel. 29. Lennukil kasutatavad liimimisvõtted. a) Orgaanilise klaasi liimimine. Orgaanilise klaasi materjali laastud lahustatakse diklooretaanis. Läbipaistvuse vähenemiseks kaetatakse mitteliimitavad kohad kaseiinliimiga
metallis termilise töötlemisega sobilik struktuur ja siis selle deformeerimisega saavutada kõrged omadused. Üheks nendest moodustest on ülevalpool arutatud patenteerimine- kõrgtugeva traadi saamise meetod, kus kõrgsüsinikuterase austeniseerimisega moodustatakse plastne struktuur ja pärast selle deformeerimisega saadakse kõrged tugevuse näitajad. Teiseks selliseks mooduseks on nn. marforming, mis seisneb karastatud terase plastses deformatsioonis. Tugev ja madalplastne martensiit lubab kasutada ainult väikesed deformeerimise asted. Kuid siiski deformeerimisel ainult 3-5 % terase tugevus kasvab kuni 10-20 %. Selline tehnoloogiline võte leiab kasutamist lihtsa kujuga ekstreemse tugevusega terasdetailide valmistamisel. Allolevas tabelis tuuakse kõikide arutatud terase tugevdamise meetodite kvalitatiivsed tulemused. Tabel 21.1Terase termotõõtluse mõju mehaanilistele omadustele
annaabi.ee 
