kaugus talla keskpunktist b1-pool talla laiust. 15 Analoogiline on valem ka kontaktpinge jaotuse kohta jäiga ümmarguse vundamendi all kus -vaadeldava punkti kaugus talla tsentrist, r -ümmarguse talla raadius. pinged lk 17 18. Pinnase ebaühtluse mõju pingete jaotusele Elastsusteooria võimaldab leida pingete jaotuse ka kihilises pinnases, mille kihtide deformatsioonimoodulid on erinevad. Tüüpilised, praktikas sageli esinevad juhused, mille kohta leiduvad kirjanduses lahendid, on: -kaks kihti, millest alumine on praktiliselt kokkusurumatu (joon. 6.26); -kaks kihti, millest alumise kokkusurutavus on tunduvalt suurem kui ülemisel (joon. 6.27) 19. Vundamendi vajumid. Määramine. Millised tegurid mõjutavad vajumi suurust? Vundamendi projekteerimisel on vajumi õige prognoosimine otsustav tegur ehitise töökindluse tagamiseks
Käesoleval ajal tehakse vajumi arvutused vastavate arvutusprogrammide abil, mis võimaldavad eelpooltoodud tegureid hõlpsalt arvestada. Vajalikud lähteandmed vajumite arvutuseks: 1. Vundamentide keskmete koordinaadid 2. Vundamentide mõõtmed 3. Koormused vundamentidele 4. Talla ja maapinna kõrgusmärgid 5. Uuringupunktide koordinaadid 6. Pinnasekihtide kõrgusmärgid uuringupunktides 7. Pinnasekihtide omadused: deformatsioonimoodulid E, kompressiooniindeksid cc/1+e, ületihenemisastmed OCR, efektiivmahukaalud γ′. 4.7.1 Vajumite ajaline kulgemine Savipinnase aeglasest tihenemisest tingitud ajas kulgeva vajumi prognoosimiseks kasutatakse teatavasti konsolidatsiooniteooriat. Pinnasemehaanika kursuses vaadeldud ühemõõtmelise konsolidatsiooniteooria on kasutatav juhul kui savikihi paksus võrreldes vundamendi mõõtmetega on õhuke – alla poole vundamendi väiksemast mõõtmest.
2.5.2 Pinnase ebaühtluse mõju Elastsusteooria võimaldab leida saame z=(p-h1)/*(sin/sin-)-c*cot-h* 1//. See on joone Geoloogilised protsessid ise on jätnud need sellisesse seisundisse. pingete jaotuse ka kihilises pinnases, mille kihtide võrrand, mille kõigis punktides nihketugevus võrdub nihkepingega ja Seepärast võivad mõnikord tühisemadki muutused põhjustada deformatsioonimoodulid on erinevad. Tüüpilised on: 1- kaks kihti, millest millega piiratud alas pinnas on plastses olukorras. Joone maksimaalse pinnasemasside tasakaalu kaotust. Tehisnõlvade projekteerimisel peab alumine on praktiliselt kokkusurumatu ; 2- kaks kihti, millest alumise sügavuse saame kui tuletise võrdsustame 0-ga. Avaldus saab vrduda nõlva kuju valima sellise, et tema püsivus oleks tagatud. Teisest küljest kokkusurutavus on tunduvalt suurem kui ülemisel
Vundamendi jäikus mõjutab kontaktpinge kõrval ka pinge jaotust sügavuti. Sen-Venant printsiibi kohaselt on see mõju oluline ainult vundamendi talla lähedal ning seepärast pingete arvutamisel tavaliselt sellega ei arvestata. 6.5.2 Pinnase ebaühtluse mõju Elastsusteooria võimaldab leida pingete jaotuse ka kihilises pinnases, mille kihtide deformatsioonimoodulid on erinevad. Tüüpilised, praktikas sageli esinevad juhused, mille kohta leiduvad kirjanduses lahendid, on: - kaks kihti, millest alumine on praktiliselt kokkusurumatu (joon. 6.26); B h K ih t 1 E1 K ih t 2 K a lju , k õ va sa v i jn e . E 2 > > E 1 Jo on is 6 .2 6 K ahek ihiline alus.
annaabi.ee 
