ilma selleta ei saaks me elada. Hapnik Hapniku leiutati 1774. aastal, seda tegi inglise keemik Joseph Priestley elavhõbeoksiidi lagundamisel. Ta jõudis järeldusele, et seda gaasi sisaldub õhus, ained põlevad temas paremini, hingata on kergem, kuid ei osanud määrata selle koostist, ta veel ei teadnud, et hapnik on keemiline element. Kooskõlas flogistoniteooriaga nimetas Priestley hapnikku "deflogistoneeritud õhuks". Kuni surmani jäi Priestly flogistoniteooria veendunud pooldajaks. Hapnikut kindlasti leidub igalpool looduses, see tekib peamiselt fotosünteesi tõttu. Maakoores seda on umbes 45%. Looduses väikses koguses leidub ka hapniku teist allotroopi - osooni. See asub atmosfääris ning takistab ultraviolettkiirguse jõudmist maapinnani. Hapniku üheks kõige tähtsamaks ühendiks on divesinikmonoksiid ehk
Avastust kirjeldas ta teoses "Katsed kunstliku õhuga" (1766). Seetõttu peetakse teda üldiselt vesiniku avastajaks, kuigi alles Antoine Lavoisier näitas, et "põlev õhk" annab hapnikuga ühinedes vee, ja andis vesinikule nime. Ka Cavendish sai 1781. aastal vesiniku ja hapniku reageerimisel vett, kuid avaldas tulemused alles pärast Lavoisier'd 1784. aastal. Cavendish tegi kindlaks õhu koosnemise 78,33% "flogistoneeritud õhust" ( mis on tänapäeval lämmastik) ja 20,83% "deflogistoneeritud õhust" (mis on tänapäeval hapnik). Lisaks leidis ta, et õhus on veel 0,83% tundmatut gaasi. Enam kui saja aasta pärast avastatigi õhus väärisgaas argoon. 1771. aastal tegi Cavendish katseliselt kindlaks keskkonna mõju kondensaatori mahtuvusele. Samal aastal ennustas ta rea ainete dielektrilisi konstante. Ta sai ka süsihapet ja lämmastiku oksiide, töötas soojusmahtuvuse alal. 1776. aastal võtis kasutusele elektrilise pinge mõiste, uurides elektrinähtusi ja elektrilaengute
õhuks. Priestley seda lagunemismehhanisimi ei teadnud, kuid ta otsustas uurida tekkinud gaasi. Selle omadused olid hämmastavad. Küünal poles gaasis heledamalt kui õhus ja hõõguv süsi lõi lõkke. Nii läks ajalukku uue elemendi hapniku avastamispäevana esmaspäev, 1. august 1774. Mõne aja pärast tegi ta veel tavatuma katse. Priestley võttis kaks uhesugust klaaskuplit. Ühes oli harilik õhk, teises katsel saadud elavhõbeda-õhk, mida ta hiljem nimetas deflogistoneeritud õhuks. Kummagi kupli alla pani ta hiire ning hakkas ajaviiteks flööti puhuma ja hiiri jälgima. Harilikus õhus hakkas hiir peatselt avaldama väsimuse tundemärke, kaotas veerand tunni pärast teadvuse ja suri. Hapnikuga kupli all jooksis hiir vilkalt ja väsis hiljem. Kui ta hiire kupli alt välja võttis, siis too toibus mõne aja pärast. Priestley oli hämmingus: üks hiir elas õhus 15 minutit, teine aga elas hapnikus kaks korda kauem
Ta väitis, et nii nagu küünal põleb hapnikus kiiremini kui õhus, nii võib ka inimese elu kestus olla hapnikus lühem kui õhus. Aastal 1774 valmistas Priestley elavhõbeoksiidi lagundamisel hapnikku. Ta avaldas katse tulemused enne Carl Wilhelm Scheelet, kes oli juba 1772. aastal hapnikku saanud, mistõttu märgitakse mõnikord Priestlyt hapniku avastajana. Ei Priestley ega Scheele teadnud, et hapnik on keemiline element. Kooskõlas flogistoniteooriaga nimetas Priestley hapnikku "deflogistoneeritud õhuks". Kuni surmani jäi Priestly flogistoniteooria veendunud pooldajaks. Hiina õpetlane Mao Hoa arvas juba 7.- 8. sajandil, et õhk koosneb kahest gaasist: üks soodustab põlemist ja hingamist, teine seda ei tee. Seda, et õhus leidub hingamist ja põlemist soodustav gaas, on maininud veel Leonardo da Vinci, Robert Hooke, John Mayow ja mitmed teisedki. Hapniku avastajana on veel nimetatud ka inglise teadlast Daniel Rutherfordi. Ta nimetas õhku hapniku ja lämmastiku seguks.
ka pikkade magnetite pooluste vastasmõju. Tema järgi on nimetatud elektrilaengu ühik kulon. Coulombi(kulooni) seadus ehk elektrostaatilise vastasmõju kvantitatiivne seadus Cavendish (10. oktoober 1731 Nizza 24. veebruar 1810 London) oli inglise füüsik ja keemik, vesiniku avastaja. Uurides metallide reaktsioone hapetega, avastas Cavendish 1766 "põleva õhu" (vesiniku). Cavendish tegi kindlaks õhu koosnemise 78,33% "flogistoneeritud õhust" (tänapäeval lämmastik) ja 20,83% "deflogistoneeritud õhust" (tänapäeval hapnik). Lisaks leidis ta, et õhus on veel 0,83% tundmatut gaasi. Enam kui saja aasta pärast avastatigi õhus väärisgaas argoon 1771 tegi Cavendish katseliselt kindlaks keskkonna mõju kondensaatori mahtuvusele. Samal aastal ennustas ta rea ainete dielektrilisi konstante. Ta sai ka süsihapet ja lämmastiku oksiide, töötas soojusmahtuvuse alal. 1776 võtis kasutusele elektrilise pinge mõiste, uurides elektrinähtusi ja elektrilaengute jagunemist elektrijuhtidel.
annaabi.ee 
