- mis ennast õigustavad -millesse on kasulik uskuda 18.Esitage pragmatismi tõekontseptsioonile vähemalt kaks vastuväidet. Sõna „töötama” kahemõttelisus Vahel on kasulik uskuda millessegi, mis on väär, ning mõni tõde võib olla väga kahjulik ( tõde on valus kuulata). 19.Selgitage deflatsionismi põhisisu ja kuidas see erineb teistest tõeteooriatest? Deflatsionism väidab, et traditsioonilised tõeteooriad on nn. õhku täis. Deflatsionist on arvamusel, et tõde mõiste ei ole midagi metafüüsiliselt sügavat ega tähtsat, tõde ei oma mingit olemust, filosoofid on masendatud seetõttu, et nad otsivad seda mida olems ei ole. Erinevus teistest tõeteooriatest seisneb selles, et kui teised tõeteooriad kirjeldavad tõde kui lausete omadusi, siis defllartsionistid väidavad , et tõde on väljenduslik, kinnituslik jms võte,mis ei lisa tähendusele mitte midagi 20.Kritiseerige deflatsionistlikku tõekäsitlust.
pole antud. kõik, mida Newton ütles, oli tõene ei ole sama mis kõik, mida Newton ütles. kinnitamine ja nõustumine väljenduslik – funkstioneerib üllatuse, kahtluse, mitteuskumise väljendajana. Kriitikat: - Hüpoteetilised otsustused: Geach ja Searle eristasid hüpoteetilisi ja kategoorilisi otsustusi. Hüpoteetilistes otsustustes ei ole sõnal „tõene“ kinnitavat rolli. (Kui p on tõene, siis q). - Tõde kui väärtus: Wright: deflatsionist seisab vastakuti dilemmaga. Kui väidab, et tõde pole midagi tähtsat, siis see ei seleta, miks me tõest lugu peame. Kui seletaks, satuks samadele tõeteooria radadele, mida juba kaua aega käidud on. 5. loeng TEADMINE – Sissejuhatus tunnetusteooriasse Epistemoloogia – tegeleb küsimustega, mis seonduvad teadmisega. Mida me võime teada? Millised on meie teadmiste piirid? Mis on teadmine? Kuidas õigustada oma uskumusi? Mis on teadmine
la ,,tõesti vä") 46. Hüpoteetilised otsused Peter T.Geach (1960) ja John R.Searle (1962) eristasid kategoorilisi ja hüpoteetilisi otsuseid. Hüpoteetilistes otsustes (,,kui p on tõene siis, Q) ei ole sõnal ,,tõene" kinnitavat rolli. Näide: ,,on tõsi, et päike paistab" ,,kui on tõsi, et päike paistab, siis.." 47. Tõde kui väärtus Crispin Wright (1992):deflatsionist seisab vastakuti dilemmaga. Kui ta väidab, et tõde pole midagi sellist, millest tuleks teha mahlane teooria, jääb tal seletamata asjaolu, et me tõemõistmist oma elus vägagi lugu peame. Kui ta aga sellise seletuse annaks, satuks ta tagasi neile tõeteooria radadele, mida õhtumaises filosoofias juba üle kahe ja poole tuhande aasta on sõtkutud. 48. Olemine sisevaade metafüüsikasse Milline on maailma? Kas maailma loomus on meile kuidagiviisi avatud?
annaabi.ee 
