oli tavaks juutide tagakiusamine). Üldse peeti linna väga kultuurilembeseks ja valgustatud kohaks, mis oli kindlasti suurepäraseks kasvukeskkonnaks võrreldes kommunistliku ideoloogia all ägava ülejäänud Venemaaga. Tulevaseks eduks andis oma tõuke ka see, et täna onu Leibile sai Abramovits algteadmised turu toimimise reeglitest juba ajal, mil eraettevõtlus keelatud oli. Nimelt oli Leib kohaliku puidufirma varustusülem, mis tähendas, et tal oli ligipääs defitsiitsetele kaupadele ning võimalus need mustal turul tunduvalt kõrgema hinnaga maha müüa kui ta tegelikult oleks pidanud need paberite järgi töölistele müüma. Samuti kasutas ta osavalt oma sidemeid, et näiteks õnnelikuks Lada-omanikuks saada. Seega nägi Abramovits juba noorest peast, kuidas on võimalik edukalt raha teenida, hiilides kõrvale riiklikest käskudest ning kasutades vajalikke tutvusi.
Mõiste: separatism- eraldumispüüe. Olukorda hakkas omakorda pingestama majanduslangus kogu NSV Liidus, kaasa arvatud ka Eestis: - kasvasid hinnad ja inflatsioon - peaaegu kõigest oli pidev puudus (defitsiit); poodides olid ülipikad sabad - kroonilise rahapuuduse tõttu olid pensionid, stipendiumid ja palgad sageli pikka aega välja maksmata - kehtima hakkasid igasugused ostutalongid defitsiitsetele kaupadele jne. 1991 märts- Balti liiduvabariikides toimus referendum iseseisvuse küsimuses: selle referendumiga ennetati Moskva soovi läbi viia NSV Liidu koospüsimist käsitlev rahvaküsitlus. Referendumil osalenutest toetas lõviosa (77,8%) Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist ning seega välistasid referendumi tulemused ka igasugused läbirääkimised keskvõimudega liidulepingu üle. 3. Omariikluse taastamine: 1991 aasta 19.-21.august- NSV Liidus toimus nn
lubada · Stabiilne tööhõive, üldine pensionikindlustus, garanteeritud haiglaabi · Breznevi valitsus püüdis elanikkonna rahalisi sissetulekuid väliselt suurendada. Peatselt tekkis üha süvenev lõhe käibel oleva rahamassi ja ebapiisava kaubakatte vahel. Sellest omakorda tulenes sotsiaalne diferentseerumine inimese kohta ühiskonnaredelil ei määranud mitte niivõrd tema tööpanus, kuivõrd juurdepääs defitsiitsetele kaupadele ja privileegidele. Miljonid inimesed nähes või teades korruptsiooni ulatust, hakkasid nn sotsialistlikule ühiskondlikule omandile vaatama kui enda omale, kasutades iga võimalust selle ,,ümberjagamiseks" enda kasuks. Seda kõike soodustas intensiivne linnastumine · Sisepoliitikas: keskvõimu igakülgne tugevdamine ja selle ebaõnnestumine, stalinismi taaselustamine, rahvusküsimuse mahasalgamine · Lokkas varimajandus
ise ei kompenseeri. Kompensatsioon toimub üldkasutatavate (public goods) väärtuste arvel. Need aga muutuvad üha defitsiitsemateks (maakera ökosüsteemid on ülekoormatud 40 % ulatuses, 50 % künnise ületamine võib põhjustada pöördumatuid muutusi globaaltasandil); · Loodusvarade veol kujuneb hind nende ammutamise, laadimise ja transpordikulude summana ja see soodustab tooraineregioonide tühjakspumpamist. Kaaluda tuleks defitsiitsetele loodusvaradele minimaalsete limiithindade kehtestamist (kaasa arvatud vastavate ökosüsteemide taastamiskulude kompenseerimist - tundra, põhjavesi jms.); Eesti, kus säästva arengu SA seadusandlus ja ideoloogia on edukalt arenenud, võiks olla initsiaatoriks säästva arengu ideede arendamisel rahvusvahelisel tasandil. Võtsin siit http://www.seit.ee/agenda21/EA21/2_24trans.html 2) Keskkonnamüra mõjutab paljusid inimesi ja on üks olulisimaid keskkonnaprobleeme. Müra võib
annaabi.ee 
