tehnoloogilised 26. Mida tähendab kaubanduse mikrokeskkond? a. Konkurendid b. kliendid c. tarnijad d. regulaatorid – tarbijakaitse, keskkonnakaitse e. strateegilised liitlased 27. Käesoleval ajal kehtiv Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator? EMTAK 2008, hakkas kehtima al.1.jaan 2008a 28. Mis iseloomustas Nõukogude Liidu aegset kaubandust? Kasulik oli omada tuttavat kaubandusvõrgus, kust osa defitsiitsemat kaupa poelettidele ei jõudnudki. Kauplustes olid defitsiitsete kaupade müügil tihti pikad järjekorrad, inimesed ostsid niipalju kui võimalik, sest kunagi ei teadnud ette, mida millal vaja võis minna. Defitsiitide hulka kuulusid suitsuvorst, viinerid, mandariinid, kommikarbid, naiste sukkpüksid, autokummid jne. 1980.-90. aastatel jagati kaubatalonge. 29. Millal hoogustus kaubanduse ja kaubanduskettide areng Eestis? Alates 1990
tähendab et valitses paljude kaupade defitsiit. Nõukogude Liidu ajal (millega Eesti oli liidetud 1940–1991) ja eriti 80-ndate aastale lõpust alates ei olnud töö eest makstud raha ainus tingimus või eeldus, et üht või teist vajalikku tarbekaupa, veel vähem aga luksuskaupa saada. Olid ka „võrdsematest võrdsemaid“ kellele kehtisid teised reeglid ja teised ostukohad - eripoed, valuutakauplused jms. Kasulik oli omada tuttavat kaubandusvõrgus, kust osa defitsiitsemat kaupa poelettidele ei jõudnudki, kuna see müüdi tuttavatele. Kauplustes olid defitsiitsete kaupade müügil tihti pikad järjekorrad, inimesed ostsid niipalju kui võimalik, sest kunagi ei teadnud ette, mida millal vaja võis minna. Töökohtade kaudu oli inimestel võimalik osta spetsiaalseid „Brežnevi pakikesi“, mis osaliselt sisaldasid defitsiitseid toiduaineid. Kaubadefitsiit süvenes veel 1980.–90. aastate vahetusel, siis
Samuti korraldati riiklikes ettevõtetes töötajate vahel loose kollektiividele eraldatud autoostu limiidi piires. Nõnda jagati ka mööbli ja muude tarbekaupade ostuõigust. Võimuladvikule kehtisid muidugi teised reeglid: ametiautod, eripoed jms. Tavakodanike seas vohas tutvuste süsteem, kus ühel ametikohal töötav inimene hankis oma tuttavale vajaliku kauba või teenuse, saades selle eest tasuks endale vajalikku. Prestiizne oli omada tuttavat kaubandusvõrgus, kust suur osa defitsiitsemat kaupa kunagi poelettidele ei jõudnudki, kuna see müüdi varem mitteametlikult maha. Poodidesse siiski jõudnud kaup tekitas lühikese aja jooksul pikad järjekorrad, kusjuures inimesed ostsid niipalju, kui majanduslikult võimalik, et osa omakorda tuttavatele jagada . Kuigi Nõukogude järgsel perioodil on selline olukord kardinaalselt muutunud on eestlaste teeninduskultuuri maastikul käia veel vägagi pikk tee. On ju meil iseseisvas Eestis teenindusalane kogemus vaid 17 aastat
Samuti korraldati riiklikes ettevõtetes töötajate vahel loose kollektiividele eraldatud autoostu limiidi piires. Nõnda jagati ka mööbli ja muude tarbekaupade ostuõigust. Võimuladvikule kehtisid muidugi teised reeglid: ametiautod, eripoed jms. Tavakodanike seas vohas tutvuste süsteem, kus ühel ametikohal töötav inimene hankis oma tuttavale vajaliku kauba või teenuse, saades selle eest tasuks endale vajalikku. Prestiizne oli omada tuttavat kaubandusvõrgus, kust suur osa defitsiitsemat kaupa kunagi poelettidele ei jõudnudki, kuna see müüdi varem mitteametlikult maha. Poodidesse siiski jõudnud kaup tekitas lühikese aja jooksul pikad järjekorrad, kusjuures inimesed ostsid niipalju, kui majanduslikult võimalik, et osa omakorda tuttavatele jagada. Defitsiitsete kaupade hulka kuulusid 1980. aastatel näiteks suitsuvorst, viinerid, mandariinid, pidulikud kommikarbid, naiste sukkpüksid, autokummid jms. Väheseid kordi aastas lubati asutuste kaudu osta spetsiaalseid nn
annaabi.ee 
