Embrüogeneesiks nimetatakse organismi lootelist arengut. Embrüogenees algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga, koorumisega või eo moodustumisega seemnes. Embrüogeneesis võib inimesel nagu kõigil selgroogsetel organismidel eristada kolme perioodi: 1)lõigustumine, kus toimub sügoodi järkjärguline jagunemine hulkrakuliseks looteks, kusjuures loode ise ei suurene; 2) gastrulatsioon, kus kujunevad idulehed ja telgorganid; 3) histo- ja organogenees, kus toimub kudede ja definitiivsete elundite kujunemine. 36 tundi peale munaraku viljastamist hakkab munarakk poolduma. Rakkude jagunemist, mis toimub korduvalt ning mille käigus tekib hulk rakke, nimetatakse lõigustumiseks. Uued rakud,mida nimetatakse blastomeerideks muutuvad jagunedes järjest väiksemaks. Peale implanteerumist emaka limaskesta algab nende kiire kasv. Lõigustumise tulemusena moodustub kobarloode ehk moorula. Moorulat ümbritseb veel viljastatud munarakult pärit läbipaistev vööde
Terviklikkus ehk ühtsus viitab süsteemi eraldatusele teistest süsteemidest."12 Lähtudes nendest definitsioonidest on järgnevalt analüüsitud SHKS süsteemiteooria elementide mitteamorfsuse ja terviklikkuse põhjal. Mitteamorfsus peaks väljenduma õigusnormide sisemises ühtsuses ehk selle erinevad osad peaksid olema omavahel mitte ainult kooskõlas, vaid ka ühendatud. Õigusloomes realiseerub seotus läbi mittetäielike õigusnormide, eelkõige läbi viiteliste ja definitiivsete normide. Viitelised normid sisaldavad viidet samas õigusaktis sisalduvale normile, legaaldefinitsioonid definitiivsete normidena ühtlustavad ning täpsustavad õigusterminite kasutust. Järgides ühtset terminite süsteemi, sidudes viidete abil õigustloova akti erinevaid struktuuriosasid, tagatakse akti mitteamorfsus. Mitteamorfsusega võib siduda ka seadusteksti eesmärgipärasuse, sest samast ideest, samast eesmärgist peaks olema kantud kogu tekst, seeläbi ühendades erinevad elemendid
komponent) II etapp: Keskmine osa pronefrilisest juhast indutseerib ümbritseva mesenhüümi arenema järgmiseks neeruks – keskneeruks ehk mesonefroseks (inimesel moodustub ca 30 mesonefrilist torukest, 25 p.) Imetajatel on mesonefros ajutine struktuur, mis apoptoosi teel taandareneb (v.a osa mis panustab isaste suguorganite arengusse); enamus kaladel ja kahepaiksetel toimib funktsionaalse neeruna Lisaks on keskneer definitiivsete hematopoieetiliste tüvirakkude allikas (aordi-gonaadi-mesonefrose piirkond) Osa keskneeru (mesonefrose) torukestest säilivad, panustades isastel loomadel (k.a mehel) koos Wolffi juhaga munandimanuse, seemnejuha ja seemnepõiekese moodustumisele suguorganite arengus III etapp: Kolmandas etapis areneb sarnasel viisil eelnevatega järelneer ehk metanefros (inimesel algab areng 5. arengunädalal); lõplik
Gastrektoomia: Mao eemaldamine täies ulatuses. Võib olla näidustatud maligniseerunud haavandi korral. Mittedefinitiivsed operatsioonid: lokaalsed sekkumised, likvideerivad haavandi tüsistusi, kuid haavandtõve patogenees ei muutu. Patsient jätkuvalt vajab täies mahus medikamentoosset ravi! Perforeerunud haavandi üleõmblus (laparoskoopiline või avatud) Veritseva haavandi põhja läbiõmblus või haavandi väljalõikamine. Definitiivsete operatsioonide tüsistused: Varased anastomooside või duodeenumi köndi (Billroth II korral) leke, aeglane mao tühjenemine, verejooks. Hilised retsidiiv, dumping sündroom, vitamiinide ja mineraalainete ( B12, Fe, Ca) defitsiit, refluksgastriit, postvagotoomiline kõhulahtisus. Mittedefinitiivsete operatsioonide tüsistused: Seotud eelkõige operatsiooni ebapiisava tulemusega perforeerunud haavandi üleõmbluse leke, kordusverejooks veritseva haavandi läbiõmbluse järel . 10
annaabi.ee 
