, kõik on raamatud; on ka vahepealsed) – kontradiktoorsed (huvitav raamat ja mittehuvitav raamat) – täidavad kogu allutava termini mahu 5. DEFINEERIMINE – SELLE REEGLID JA VEAD. Defineerimine avab termini sisu, püütakse täpsustada, millest tegelikult räägitakse. Dfd (see, mida defineeritakse) ja Dfn (see, mille abil defineeritakse). Kui need on eristatavad ja asendatavad on tegu ilmse definitsiooniga, kui pole, siis mitteilmsega. Klassikalise definieerimise reeglid: 1. Definitsioonis kasutatav liigierisus peab kajastama liigi olemuslikke tunnuseid. ! ! viga: Kuberner on tähtis isik. (õige oleks: Kuberner on mõne riigi suurima territoriaalüksuse juht vm.) 2. Definitsioon peab olema adekvaatne. ! ! viga (liiga avar): Ruut on täisnurkne rööpkülik. ! ! viga (liiga kitsas): Kell on seinal rippuv ajanäitaja. ! ! viga (ristuv): Õpik on raamat, mida kasutavad õpilased. 3
, kõik on raamatud; on ka vahepealsed) kontradiktoorsed (huvitav raamat ja mittehuvitav raamat) täidavad kogu allutava termini mahu 5. DEFINEERIMINE SELLE REEGLID JA VEAD. Defineerimine avab termini sisu, püütakse täpsustada, millest tegelikult räägitakse. Dfd (see, mida defineeritakse) ja Dfn (see, mille abil defineeritakse). Kui need on eristatavad ja asendatavad on tegu ilmse definitsiooniga, kui pole, siis mitteilmsega. Klassikalise definieerimise reeglid: 1. Definitsioonis kasutatav liigierisus peab kajastama liigi olemuslikke tunnuseid. ! ! viga: Kuberner on tähtis isik. (õige oleks: Kuberner on mõne riigi suurima territoriaalüksuse juht vm.) 2. Definitsioon peab olema adekvaatne. ! ! viga (liiga avar): Ruut on täisnurkne rööpkülik. ! ! viga (liiga kitsas): Kell on seinal rippuv ajanäitaja. ! ! viga (ristuv): Õpik on raamat, mida kasutavad õpilased. 3
• Eksamiks: rekursiooni äratundmine, baasjuht ja rekursiivne juht, rekursiooni ekvivalentsus tsükliga, arusaamine funktsionaalse keele näitejuppidest loengus: mida mingi näitekood teeb / mis on rehkendamise tulemus. Mis on lambda-arvutus. Prologi näide tuleb ära tunda (et on Prolog). Arendusprojektide kohta küsimusi ei tule. Puhtas funktsionaalses keeles – Haskell, Hope, Miranda, FP – ei ole programmeerijal peale funktsioonide definieerimise ja sisseehitatud baasfunktsioonide (artimeetika, loendid jms) mingeid lisavahendeid. Kõik kõrvalefektid on keelatud. Puhas funktsionaalne keel ei luba muutujale väärtusi omistada. Ainus efekt, mis funktsiooni rakendamine argumentidele annab, on resultaadi leidmine. Kombineeritud funktsionaalsed keeled – MI, Lisp, Scheme – kombineerivad puhaste funktsionaalsete keelte mehhanisme imperatiivsete mehhanismidega.