tunnistajaks on see, mida kelt on raiunud kivist, vorminud savist või valanud metallist. Hallstadti kultuur · 9-5 saj e.m.a · tunti erinevaid värvimistehnikaid ja ka väga levinud pindade plastiline kujundamine kutsub esile erivärvilisi peegeldusi. · omas ka mõningaid etruski ja kreeka mõjusid · Keldi kunsti iseloomustab kõige rohkem loogeline joon ja kaar. Pildid on geomeetrilise täpsuse asemel loomutruult elavad. · Inimnägu on kujundatud deemonlikuks ja grimassi- ning maskilaadseks · Teada pole maskide ja grimasside sügavam tähendus. Gundestrupi katel · Tegemist on 65 cm suuruse läbimõõduga poolkerakujulise hõbekatlaga. · Neil on kujutatud meeste- ja naistebüste, mis kõige tõenäolisemalt on jumalustekujutised. Saare keldi kunst · Saarekeldid lõid imetlusväärse, fantaasiarohke ja
kes hiljem kui Iason ta hülgab, ka kõik temalt võtab. Medeia oli Kolchise kuninga Aietese tütar, kes aitas Iasonil ja argonautidel võtta kuldvillakut ning hiljem, kui tänamatu Iason ta eemale tõukas, julmalt kätte maksis. Argonautide seikluses esineb Medeia kuningatütrena, kes aitab noort kangelast Iasonit nõiakunsti abil peaaegu võimatuid ülesandeid teha ning põgeneda, tuues ohvriks omaenda lihase venna. Vastutasuks abiellub Iason Medeiaga. Deemonlikuks nõiaks muutub Medeia pärast seda kui Iason ta maha jätab, selle teo eest karistab Medeia teda rängalt, tappes nii pruudi, kui ka mõlemad pojad, peale mida ta sõidab lohe kaarikuga Ateenasse. Seal võttis kuningas Aigeus ta endale naiseks, kuid hiljem ajas minema, kuna naine tabati katselt mürgitada kuninga äsja kojusaabunud poega Theseust. Medeia põgenes koos oma Aigeuselt saadud poja Medosega Aasiasse, kus noormees tegi suuri kangelastegusid ning rajas meedlaste riigi
Seejärel Relling. Relling ütleb, et nende paps puhkab all diivanil ja norskab. Gina ja Hedvig lähevad elutuppa. Relling räägib, et Hjalmaril kisti juba poisipõlves isiksus teda kasvatava kahe tädi poolt välja. Räägib, et noorena oli ta silmapaistev isiksus olnud, keda kõik tahtsid kuulata, pluss tal oli ka hea väljanägemine olnud. Relling räägib, et ta on aidanud Hjalmaril eluvalet säilitada, mis hoiab teda õnnelikuna. Tänu sellele, et ta Molviki õnnetust deemonlikuks nimetab, hoiab ta seeläbi vennikesel eluvaimu sees, mis ei lase tal ennast masendusest ära tappa. Vana Ekdal on ehitanud endale pööningule metsa, kuhu ta on vedanud neli-viis aastat vanad kuivanud kuusepuud. Seal kasvatab ta küülikuid ning linde ja peab nende peal jahti. See kõik on eluvale aga hoiab teda õnnelikuna. Relling lahkub. Gregers ja Hedvig räägivad jälle. Seejärel läheb Hedvig vanaisa jahile küsima, et täna võiks pidada jahti metspartide peale
häda küll, on minu rinnus elamas". Neuroos on isiksuse lõhenemine." (JUNG 1977:341) Siit näeme probleemi, mille tõstatasin oma töö algusosas. Kui Jung paigutab Kolmainusse neljandaks osapooleks Lutsiferi, siis ei saa see ju luua täielikkust, mille sümboliks nelisus Jungi järgi olema peaks. Tekib hoopis jumalapilt, kus Kõigevägevam oleks jäävas neurootilises sisekonfliktis iseendaga. Jumal oleks seega teatud mõttes psüühiliselt haige. See muudaks ta aga deemonlikuks näiteks evangeeliumide mõttes, kus hullumeelsust peeti deemonite poolt põhjustatuks. Tekib kontseptuaalne segadus ning loogiline ebajärjekindlus selles osas, et millist definitsiooni me õigupoolest silmas peame, kui Jumalast räägime. Kas Jumalat peaks iseloomustama iraanipärane lakkamatu sisekonflikt või pigemini harmoonia? 3.2.9. Unenäod Veel olulisemal kohal kui Freudil, kes unenägusid tõlgendama asus, on nad Jungil kui asendamatu infoallikas inimese siseilmas toimuva kohta
annaabi.ee 
