Laen tähendab võlgu võetud/antud raha või kaupa, mis saajal tuleb kokkulepitud kujul ja tähtajal tagastada ning mille tagastamise eest vastutab laenu võtja oma varaga. Laenu kasutamise eest tuleb tavaliselt maksta tasu intressi, mida väljandatakse raahasummana. Intressi väljandus protsentides on intressimäär(näitab laenu tegelikku hinda). Laenutehingu osapooltest nim. Laenu andjat kreeditooriks e. Võlausaldajaks ning saajt deebitoriks e. Võlgnikuks. Enamlevinud on laenu liigitamine tasumistähtajast sõltuvalt lühi- ja pikaajalisteks. 40.Laenude liigitus, nende iseloomustus,otstarve, taotluse dokumendid. Laenu tasumistähtajaga kuni 1aasta on lühiajalised laenud.Lühiajalisi laenu antakse kaupade ja tootmisvarude ostmiseks , käibevahendite soetamiseks, planeerimata kulutuste katte jm., kusjuures eelnevalt on selgitatud tootmistsükli pikkus, kaupade ringluskiirus jm. Asjaolud
Eestis on iga hoiustaja kohta tagatud pangas 100 000 eurot, kusjuures hoiustaja omavastutuse määr puudub. 55. Mida tähendab krediteerimine ja tooge välja krediteerimise peamised reeglid? Krediteerimist võib samastada laenuandmisega. Sõna credit tähendab inglise keeles usaldust ja tuleb ladinakeelsest sõnast credo `ma usun'. Laenuandjat nimetatakse võlausaldajaks ehk kreeditoriks ja laenusaajat võlgnikuks ehk deebitoriks. Krediteerimisega on kaasnenud läbi aegade suur risk. Krediidirisk on tõenäosus, et laenusaaja jätab oma kohustused täitamata ning põhjustab sellega laenuandjale raha täieliku või osalise kaotuse ning tulu saamatajäämise. Üldtunnustatud krediteerimise reeglid on järgmised: · enne laenu andmist tuleb analüüsida kliendi maksevõimelisust; · pank peab nõudma laenajalt tagatist;
aastal on iga hoiustaja kohta tagatud pangas 20 000 eurot, kusjuures hoiustaja omavastutuse määr on 10%. 17 18 9.3. Krediteerimine 9.3.1. Krediit ja krediteerimise põhireeglid Krediteerimist võib samastada laenuandmisega. Sõna credit tähendab inglise keeles usaldust ja tuleb ladinakeelsest sõnast credo `ma usun'. Laenuandjat nimetatakse võlausaldajaks ehk kreeditoriks ja laenusaajat võlgnikuks ehk deebitoriks. Krediteerimisega on kaasnenud läbi aegade suur risk. Krediidirisk on tõenäosus, et laenusaaja jätab oma kohustused täitamata ning põhjustab sellega laenuandjale raha täieliku või osalise kaotuse ning tulu saamatajäämise. Riigi keskpangad on seadnud kommertspankadele krediidi andmisel tavaliselt ranged reeglid. Üldtunnustatud krediteerimise reeglid on järgmised: · enne laenu andmist tuleb analüüsida kliendi maksevõimelisust; · pank peab nõudma laenajalt tagatist;