2. Maksebilansi koostamise põhimõtted: · Maksebilanss koostatakse kahekordse kirjendamise printsiibil; igal tehingul on kaks võrdset poolt: deebet ja kreedit. · Iga tehing, mis tõstab laekumisi muust maailmast või meie nõudeid välismaa suhtes, kirjendatakse kreeditis. · Makse saamine registreeritakse deebetis. · Vastupidiselt, iga tehing, millega tekib maksekohustus muu maailma vastu, võlakohustus välismaa ees, kirjendatakse deebetina, makse aga kreeditina. · Maksebilansi koostamisel lähtutakse tekkepõhisuse printsiibist, st kõik tehingud kajastatakse toimumise hetkel. 3. Välisnõudluse taastumise (soodne mõju kaupade ekspordi kasvule), majandustegevuse elavnemise (suurenes Eestis asuvate välisosalusega ettevõtete kasumlikkus) ning tulu netoväljavoolu kahekordistumise tagajärjel oli maksebilansi jooksevkonto 2010. aastal ülejäägis, vähenedes varasema aastaga võrreldes ligi viiendiku võrra
Maksebilanss koostatakse kahekordse kirjendamise printsiibil. Igal tehingul ja toimingul on kaks võrdset poolt. Nendeks poolteks on deebet ja kreedit. Iga tehing ehk transaktsioon, mis tõstab laekumisi muust maailmast või meie nõudeid välismaa suhtes, kirjendatakse kreeditis. Makse saamine (inglise keeles ,,receipt") registreeritakse deebetis. Seega vastupidiselt, iga tehing, millega tekib maksekohustus muu maailma vastu, võlakohustus välismaa ees, kirjendatakse deebetina; makse (inglise keelse väljendina ,,payment") aga kreeditina. Maksebilansi koostamisel lähtutakse tekkepõhisuse printsiibist, see tähendab, et kõik tehingud kajastatakse just toimumise hetkel. Horisontaalselt jaotub maksebilanss kolme suurde alabilanssi võ teisiti nimetades kolme suurde kontosse: Jooksevkonto (JK) tehingud kaupade ja teenuste ostul-müügil ja ülekanded. Kapitali- ja finantskonto (FK) kajastab kapitali eksporti ja importi, mis toimub valdavalt
Maksebilansi koostamise põhimõtted · Maksebilanss koostatakse kahekordse kirjendamise printsiibil; igal tehingul on kaks võrdset poolt: deebet ja kreedit. Iga tehing (transaktsioon), mis tõstab laekumisi muust maailmast või meie nõudeid välismaa suhtes, kirjendatakse kreeditis. Makse saamine (receipt) registreeritakse deebetis. Vastupidiselt, iga tehing, millega tekib maksekohustus muu maailma vastu, võlakohustus välismaa ees, kirjendatakse deebetina; makse (payment) aga kreeditina. · Maksebilansi koostamisel lähtutakse tekkepõhisuse printsiibist, st. kõik tehingud kajastatakse toimumise hetkel. Resident. Füüsiline isik, kes elab alaliselt Eestis (alaliselt Eestis viibiv füüsiline isik); Füüsiline isik, kellel on tähtajaline elamisluba Eestis vähemalt üheks aastaks; Juriidiline isik, kes on registreeritud Eestis, sh Eestis paiknevad välisfirmade tütarettevõtted;
- tulud (dividendid, intressid, mis tulevad üle riigipiiri)reservkonto - ülekanded (toetused) · Kapitali- ja finantskonto - investeeringud (portfeli- investeeringud väärtpaberitega; otse-kõik muud) - laenud - hoiused (deposiidid) - väärtpaberitehingud Deebetis kajastuvad tehingud, mille tulemusena liiguvad rahavood riigist välja. Import ja välismaiste väärtpaberite ost on riigi maksebilansis deebetina. Kreeditis kajastuvad tehingud, mille tulemusena rahavood liiguvad riiki sisse. VAHETUSKURSS Välisvaluutaturg on turg, kus ostetakse üht valuutat teise valuuta eest. Vahetuskurss on ühe valuuta hind, väljendatuna mõnes teises valuutas (valuutades). Vahetuskurss võib olla ujuv ja fikseeritud: · Ujuv vahetuskurss on vahetuskurss, mis on jäetud vabaks ning määratakse nõudluse ja pakkumisega vabaturul ilma finantsinstitutsioonide vahelesegamiseta. Kui välisvaluuta
annaabi.ee 
