Hulknurga pindala leidmisel tuleks hulknurk jagada osadeks, mis on meile tuttavad, näiteks kolmnurgad ning seejärel läbi kolmnurkade pindalade summa leida uuritava hulknurga pindala. Üldine: Deduktiivse meetodi puhul tehakse järeldusi üldisest üksikule, liigutakse nii öelda ülevalt alla näiteks: kõik inimesed on surelikud, ma olen inimene järelikult olen surelik. Induktsioon erineb deduktsioonist selle poolest, et induktsiooni puhul tehakse järeldusi deduktsioonile vastupidiselt, liikudes üksikult üldisele ehk üksiku objekti omadus kantakse edasi kõikidele teistele objektidele ilma nendega tutvumata näiteks: see paprika on punane järelikult kõik paprikad on punased. Näide illustreerib induktiivse meetodi probleemi, usaldatavuse puudumist.
Kuidas seda kindlaks teha? Ratsionalist arvab, et tuginema peab mõistusele. 4. Millised on induktsiooni (induktsionismi) ja falsifikatsiooni (falsifikatsionismi) peamised omavahelised erinevused? Millised on nende kahe meetodi puudused? Induktsioon püüab üksikasjade põhjal teha üldistusi. Kuid hoolimata üksikasjade hulgast, ei ole nende alusel võimalik teha põhjapanevat üldistust. Induktsiooni puudus: Induktiivne tuletamine pole loogiline tuletamine (vastupidiselt deduktsioonile, mis lähtus loogikast). Samuti pole induktsioon kogemuslikult õigustatud meetod, sest ta ei haara endasse kõiki võimalikke kogemusi, vaid ainult osasid neist, tehes nende põhjal üldistusi. Falsifikatsiooni pooldajad möönavad, et vaatlus eeldab teooriat ja on selle poolt juhitud. Nad leiavad, et teooriad on puudulikud ja loodud selleks, et lahendada eelmistes teooriates avaldunud puudusi. Falsifikatsionistide arvates areneb teadus katse-eksitus meetodil ja õpitakse vigadest
5. Inglise empiiriline filosoofia (Locke, Berkeley, Hume, Hartley) uskusid, et vaim funktsioneerib samuti teatud (looduslike) seaduste kohaselt. On olemas elemendid (ideed) ja neid mõjutavad jõud (assotsiatsioonid), mis aktiveerivad elemente seaduspärasel viisi. Empiristlik lähenemine rõhutas andmete kogumise ja hindamise, vaatluse ja eksperimendi tähtsust, vastandina senisele teoreetilistel konstruktsioonidel põhinevale deduktsioonile. Eksperimentaalne meetod ise tuli psühholoogiasse sensoorse füsioloogia uuringutest. 19. saj. keskel oli saksa füsioloogia huvitunud meeleorganite füsioloogiast ning info ülekandest meeleorganitest NS vahendusel ajju. H.von Helmholtz (1821-1894), füüsik ja füsioloog esindas seda suunda. Suurim mõju eks. psüh. tekkele; kuulmis- ja nägemisps. alased uuringud. Reaktsiooniaja uuringud (1851), et kindlaks teha n.impulsside kulgemise kiirust (Müller väitis, et see toimub