metsavendi vaprateks ja teises reeturlikeks; samamoodi: esimeses lauses peetakse kommunisti reeturlikuks, teises vapraks. Autluste põhitüübid 1 Tänapäeva loogikas on üldiselt näidatud, et väitelausete struktuur on märksa keerulisem, kuida siinse sissejuhatava kursuse raames piisab kui teada sellist esitust. Ka nt kõigiaegade üks suurimaid filosoofe Immanuel Kant (1724-1804) lähtus väitelausete sellisest käsitlusest. Arutlused jaotuvad induktiivseteks ja deduktiivseteks. Deduktiivse arutluse puhul toimub järeldamine üldiselt väitelt osaväitele: Kõik inimesed on surelikud Sokrates on on inimene ______________________ Sokrates on surelik Induktiivse arutluse puhul järeldatakse üksikult üldisele: G. Bush on ameeriklane ja leiab, et Iraaki peaks pommitama Mickey Mouse on ameeriklane ja leiab, et Iraaki peaks pommitama Colin Powell on ameeriklane ja leiab, et Iraaki peaks pommitama ... _______________________________________________________
kasutusel 6 erinevat raamatut, sest eraldi olid veel igas aines teooria raamat ja ülesannetekogu. 1957. a loodi Haridusministeeriumi juurde matemaatika aine- komisjon, keda asus juhtima Elmar Etverk. See komisjon asus ette valmistama oma ettepanekuid matemaatika õpetamise kohta. Need ettepanekud olid järgmised: 1. Süstemaatiline deduktsioonil põhinev geomeetriakursus ei tohiks alata mitte VI, vaid VIII klassis, sest õpilased ei ole oma arengus valmis deduktiivseteks aruteludeks. Enne seda tuleks õpetada geomeetria eelkursust, kasutades enam induktiivset meetodit. Teised õppeained eeldavad mitmete geomeetriliste kehade (ruumigeomeetria) tundmist, aga deduktiivse kursuse raames jõutakse nendeni alles lõpuklassides (varem õpetati eesti koolis kehi 7. klassis). 2. Matemaatikat tuleb õpetada ühtse õppeainena (nn fusionismi printsiip). 3. Iga klassi jaoks tuleb koostada üks terviklik matemaatikaõpik. 1957
19. Mille poolest erinevad deduktiivsed ja induktiivsed järeldused? Esiteks, reeglid on erineva rangusega. Ranged järeldumise reeglid on sellised, mille järgi järelduse tuletamisel erandid või kõrvalekalded reeglitest ei ole lubatud. Seetõttu vigane või poolik järeldus polegi järeldus. Ranged reeglid on loogilised ning nende järgi tehtud järeldused on kehtivad ja on paratamatult tõesed. Loogiliselt ranget järeldamisreeglistikku ja selle järgi tehtud järeldusi nimetatakse deduktiivseteks. Loogiliselt mitterangete ehk mittekehtivate järeldamise reeglitega on tegemist siis, kui reeglitest on lubatud erandid või kõrvalekalded. Mis tähendab, et ka vigane, poolik või esialgne (nt hüpoteetiline või intuitiivne) järeldus võib teatavas olukorras olla vastuvõetav. Erandite ja kõrvalekallete lubatavus tuleneb asjaolust, et rakendades järeldamise reegleid meie kogemusele elamise maailmas, ei saa me olla kindlad, kas kogemuses tunnetatav maailm „käitub alati
annaabi.ee 
