Rändas palju ringi, elas enamus aja Hollandis. 1649 kutsuti rootsi õpetama kuningannat. Külm talv sai talle saatuslikuks. Meditatsioon esimesest filosoofiast. Mediteeris 6 päeva jutti, nende käigus ta tahab puhastada oma pea ja meeled eelarvamustest ja tõdedest, jõuab välja sinnani, ku kahtleb oma kehas ja ümbritsevas maailmas. Esimene filosoofia on metafüüsika, teine filosoofia on füüsika. Cogito ergo sum – mõtlen, järelikult olen. Selle lausega läks Decarte filsoofia ajalukku (EKSAM) Ebatäiuslik ei saa mõelda täiuslikkusest. Jumal pani selle idee meile pähe – idee jumalast. EKSAM – ratsionalismi ja empirilismi (empiirikud) mõisted
et ta on olemas ja nimetab ennsat ,,Mõtlevaks asjaks" Tema põhiväide on Ma mõtlen, järelikult olen olemas". Ma mõtlen, et näen, siis on täiesti võimatu, et mina ise mõtlevana ei oleks miski. Teiseks üritab ta lahti põimida seda keerulist olevus mida me kutsume inimeseks. Üldjoontes arvab ta, et inimene koosneb kehast ja vaimust. Keha on luud kondid ....jne. Ning vaim ( res extensa) mis toob esile tundeid nagu maitsmine nägemine, kompimine ja ka nutt ja naer. Rene Decarte üritab mõista vaimu keerukust ja siduvust kehaga. Ta on kindel, et keha ja vaim on omavahel põimunud, kuid kuidas? Ta üritab mõista nendevahelist seost. Decartes on veendunud, et hing on püsiv ja keha alaline. Ta toob fakte kehast mis on eraldanud vaimust, kuid jätab puutumatta vaimu kui eraldi olevuse. Rene jõuab arusaamisele, et ka vaim võib eksida ja, et kehi tajutakse ainult intellektiga mitte meeltega või kujutlusvõimega. Descartes üritab lahti mõtestada
Meditatsioonide alguses ütleb, et tuleb teha nii, et seame kahtluse alla kõik selle, mis vähegi võimalik. Kui kahtleme metoodiliselt ja radikaalselt kõiges, mis on (kas maailm üldse olemas on?) ja vaadata kas jääb järele midagi, milles enam kahelda ei ole võimalik. Sellisel juhul oleme leidnud esimese kindla kivi, millelt alustada. Camut- väidab et filosoofia algab absurdist ja absurd ei ole teoreetiline konstruktsioon, see on meeleolu (sama fundamentaalne kui Aristotelese imestus, Decarte kahtlus). Absurd- olukord, kus tunneme võõrandatust. Näeme selgemini, et meil ei ole siin kohta. Filosoofia põhiküsimus: ,,Miks pole ma siiani sooritanud enesetappu?" Bibihhin- mõtleb meeleolude üle. Tuju puudumine ei tähenda seda, et pole tuju ja meeleolu. Meeleolu pole seepärast, et meie olemine on meelestatud millestki muust. Tuju on küll aga ei tea täpselt milline, kuigi teame täpselt et see pole selgistamise tuju. Meeleolu ei küündi tervikliku vormini.
põhiloomus muutuks. Kus enda kehast ei piisa, loob proteese. Asenduskehad. Goethe ei pidanud end kirjanikuks vaid teadlaseks. Me ei tohi oma tajusid väliste vahenditega rikkuda, tegelikkus peab olema vahendamata. Keha on millegi vahendaja, meedium. Saame lõputult pikendada. Tehnoloogia asub inimese kehast väljapoole. Seega ei muuda meie loomust. Vabadus vastutusest. Robot. Decarte. Inimest ei saa konstrueerida, keha saab luua. Roboti müüdi allikad. Inimese sisemaailm ei saa häiritud (ei tohi). Roboti mõiste võttis kasutusele Capek RUR (Rossumi universaalrobot), selles näidendis, robotite ülestõus, inimsoo allakäik enne seda. Asimov, 3 robotite seadust: 1. robot ei tohi inimest ohustada 2. robot peab täitma inimese antud käske, v.a kui see on vastuolus 1. seadusega 3. robot peab kaitsma enese eksistensi.
annaabi.ee 
