Boccacio Decameroni kolmas, neljas viies ja seitsmes novell. kuninganna oli kutsunud enda jaoks huvitavad ja humoorikad inimesed kokku, et nad pajataksid loo mis teisi kõige enam võiksid lõbustada, Tegemist oli väga homoorikate, aga samas ka teravate ja õpetlike lugudega. Igas palas oli mõtteid inimloomusest, näiteks minu esimes loetud novellis oli peategelasteks juut ning Egiptuse sultan. Saladin(sultan) oli küll väga vahva mees, kuid oma loomuses oli ta priiskav, ning oli suurejoonelisi kulutusi tehes, kogu oma vara ära raisanud, abi läks ta küsima juudi juurde, kuid teadis,et too poleks vanal tahtel seda teinud, sest oli kitsi ja pidas sultanit mitteusaldusväärseks. See lugu lõppes kül Saladinile raha laenamisega, kuid mitte tänu kavalusele või vägivallale, vaid aususe ja headusesele. Teine lugu mida lugesin keskendus mungale, kes rasket karistust väärivasse pattu oli langenud, ning pääses karistusest seeläbi, et oma abtile sedasama...
liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest jms. Boccaccio (film 1920) "Boccaccio", tuntud ka kui "Boccaccio armuööd" (Boccaccios Liebesnächte) on 1920. aastal valminud Itaalia-Austria tummfilm. Filmi süzee tugineb jutustustele Giovanni Boccaccio Decameronist. Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Giovanni_Boccaccio http://borgo-di-vagli.blogspot.com/2013_08_01_archive.html#.VFjzEfmsXQ J Aitäh!
Jutustuse grammatika aluseks on keele ja jutustuse sügav ühtsus, mis sunnib meid üle vaatama mõlemat. Me mõistame jutustust paremini kui tegelane = nimi, tegevus = verb, kuid me mõistame paremini ka verbi ja substantiivi tähendust, kui mõtleme nende rollile jutustuses. Narratiivseid lauseid on 2 tüüpi. Ühed on omadussõnalised – seisundikirjeldus, staatil. episood süžees. Teised on tegusõnalised (Lotmanil ja Tomaševskil – dünaamiline süžee-episood) [Todorov tõi näiteid Decameronist, nende küllaltki lihtsakoeliste novellide peal tema mudelid isegi töötavad] Jutustava diskursuse analüüs. Kuidas lineaarne tekst kujuneb ruumiliseks maailmaks. Todorov: 3 aspekti 1) moodus e kõneviis - kuivõrd sündmused on esitatud teoses. 2) ajaline organiseeritus (mis tekitab ka ruumi), suhe 2 ajalise telje vahel. a)Teksti enese aeg, väljendub lineaarse lugemise ajana, mis on antud ruumilisena – tekstikorpuse kujul. b)tegelaste aeg
annaabi.ee 
