Gümnaasiumi saab ju lõpetada ka ilma valikaineid valimata, õppides vaid „vanu häid“ matemaatikat, keeli, sotsiaalained ja loodusaineid. Kindlasti ei saa väita, et õpilaste leige huvi innovatiivsemate õppeainete vastu näitab, et õppekavaga on praeguses vormis kõik korras. Majandusanalüütik Heido Vitsur rääkis 2010. aastal Vikerraadios, et Eestis on puudus infotehnoloogia spetsialistidest ning et nende vähesus pidurdab majanduse arengut. Selle aasta jaanuaris peetud debatil „Eesti infoühiskond 2020“ nõustusid Eesti viie suurima erakonna esindajad, et IT oskustega inimeste puudus on endiselt üks suurimaid probleeme infotehnoloogia valdkonnas. Kuigi Eestis saab IT’d õppida rohkem kui ühes kõrgkoolis, ei ole vähemalt viie viimase aasta jooksul siiski piisavalt palju asjatundjaid Eesti tööturule jõudnud. Leian, et antud probleemi olemus peitub selles, et ainus, mis segab õppimist, on inimese eelnev haridus
,,Kaasaegne Eesti tekstiilikunst" Karsnojarskis ning Atsinskis, samuti eesti raamatuillustratsioonide näitus Kolomnas ja Karsnoarmeiskis. Aprillis sai uue püsinäituse endale A. H. Tammsaare majamuuseum Esto-Sadokis Kaukaasias. Euroopa päevade raames tutvustati Eestit mitmes linnas: Kaasanis, Stavropolis ja Permis. Permis avati Annika Haasi, Birgit Püve ning Age Petersoni fotonäitus eesti vanausulistest ,,, Revisited". Kaasani Riiklikus Ülikoolis toimunud debatil ,,Haridusprobleemid globaliseerumise ja regionaalse arengu taustal" oli üks peaesinejatest Tartu Ülikooli prorektor Birute Klaas. Muudest üritustest tuleb kindlasti esile tõsta Vladimiri linnas veebruaris toimunud kindral Laidoneri sünniaastapäeva tähistamist. Kirjanduse poole pealt väärib tähelepanu Juri Lotmani raamatute « » ning "Kultuuri ettearvamatud mehhanismid" esitlused Moskvas (viimase puhul lisaks ka Peterburis). 2010. aastal ilmus täielikult viieköiteline Eesti-Vene
naabri "ebariigisõbralikust" tegevusest ja eriõigustega kiirkohtud, kus normaalne protsessiõigus ei kehti (kas ei tule teisest ajaloolisest situatsioonist tuttav ette?) ning kõike seda justkui demokraatia ja ameerika rahva nimel. Kellelegi ei ole kasulik ka see islami radikaliseerumine, mis paratamatult jätkub ja kiireneb mujal maailmas, kuna USA on end vastandanud kogu sellele maailmavaatele. USA Kongressis Iraagi üle peetaval debatil üks kõneleja vastustas praegust poliitikat just selle põhjendusega: Iraak võib-olla saab endale tuumarelva mõne aja pärast, kuid Pakistanil on see juba, ning pole paremat viisi toimetada seda islamiradikaalide kätte kui demoniseerida kogu islamimaailma, mis tooks äärmuslased võimule ka mujal. Paar päeva hiljem toimunud valimised Pakistanis kinnitasid seda väidet. Ühe riigi, ühe isiku ründamine näitab vaid tervikpildi puudumist. Stabiilne maailm ei sünni selge ettekujutuseta
annaabi.ee 
