Moelooja Coco Chaneli esimesed riided ilmusid müügile pärast I maailmasõda. Endiste ebamugavate korsettide ja mitmekihiliste seelikute asemel tutvustas Chanel kitsaid seelikuid ja avaraid jakke, mille kandmine muutus naiste seas väga populaarseks. Pärast afääri lahke ning varaka mehe sõjaväeohvitseriga, Étienne Balson'iga ja hiljem Inglise vabrikandi, Arthur Cappeliga avas ta oma esimese butiigi 1913. aastal Deauville ja juba järgmise butiigi Couture House'i avas ta aastal 1915. Aastal 1912 esitles Coco oma esimest ja hinnatuimat parfüümi Chanel No. 5. See oli esimene parfüüm, mida müüdi kogu maailmas. Praegugi müüakse seda parfüümi üks pudel igal kolmekümnel sekundil. Isiklikelu Chanelil oli palju armusuhteid, kuid ta jäi vallaliseks.
soovisid töötada ja sportida. Varasemate kaunistustega ülekülvatud naisteriiete kõrval mõjusid Chaneli mudelid ülilihtsate, ent samas stiilsete ja maitsekatena. Samas olid need kaunid ja naiselikud ning sobisid ka peenesse seltskonda. Chaneli kujundatud rõivad muutusid naiste seas väga populaarseks. Pärast afääri lahke ning varaka mehe sõjaväeohvitseriga, Étienne Balson'iga ja hiljem Inglise vabrikandi, Arthur Cappeliga avas ta oma esimese butiigi 1913. aastal Deauville ja juba järgmise butiigi Couture House'i avas ta aastal 1915. Aastal 1921 esitles Coco oma esimest ja hinnatuimat parfüümi Chanel No. 5. See oli esimene parfüüm, mida müüdi kogu maailmas. Praegugi müüakse seda parfüümi üks pudel iga kolmekümne sekundi jooksul. Chaneli moeloomingus on eriline koht lihtsal mustal kleidil, mille loomiseks sai ta inspiratsiooni kloostri orbudekodus kantud vormirõivast. Chaneli kujundatud musta kleiti
Ta seadis end sisse maamõisas Pariisi lähedal ja elas ebaseadusliku naisena luksuslikku elu.Etienne Balsan viis ta seltskonda ning nad elasid 19061910 Royallieus koos. Tema rahalise abiga ning tema korteris avas Chanel 1910 naistekübarate ateljee.Ta tutvus ka inglastest Arthur Capeliga. Kui näitlejanna Gabrielle Dorziat kandis laval Coco Chaneli loodud kübarat, sai moelooja nimi tuntuks ja nõnda algas Coco Chaneli töö teatris. 1913. aastal avas ta Arthur Capeli toetusel Deauville'i moekuurordis butiigi, 1916. aastal esitles moeajakiri tema esimest avaldamisele tulnud mudelit, särkpluuskleiti. Kui Natsi-Saksamaa okupeeris Prantsusmaa, oli Chanel armusuhetes Saksa ohvitseri Hans Gunther von Dincklagega ning päevavalgele tulid konspiratiivsed sidemed kõrgete natsidega Teise maailmasõja ajal.Teda kritiseeriti sellepärast üha enam. Pärast Prantsusmaa vabastamist liitlasvägede poolt pidi Chanel 1944. aastal põgenema Sveitsi.
Moelooja Coco Chaneli esimesed riided ilmusid müügile pärast Esimest maailmasõda. Endiste ebamugavate korsettide ja mitmekihiliste seelikute asemel tutvustas Chanel kitsaid seelikuid ja avaraid jakke, mille kandmine muutus naiste seas väga populaarseks. Pärast afääri lahke ning varaka mehe sõjaväeohvitseriga, Étienne Balson'iga ja hiljem Inglise vabrikandi, Arthur Cappeliga avas ta oma esimese butiigi 1913. aastal Deauville ja juba järgmise butiigi Couture House'i avas ta aastal 1915. Aastal 1921 esitles Coco oma esimest ja hinnatuimat parfüümi Chanel No. 5. See oli esimene parfüüm, mida müüdi kogu maailmas. Praegugi müüakse seda parfüümi üks pudel igal kolmekümnel sekundil. Isiklikku Chanelil oli palju armusuhteid, kuid ta jäi vallaliseks. Sel aastal peaks Eesti kinodesse jõudma vähemalt üks COCO CHANELi elust pajatav film
kuni oma surmani. Coco Chaneli esimesed riided ilmusid müügile pärast Esimest maailmasõda. Endiste ebamugavate korsettide ja mitmekihiliste seelikute asemel tutvustas Chanel kitsaid seelikuid ja avaraid jakke, mille kandmine muutus naiste seas väga populaarseks. Pärast afääri lahke ning varaka mehe (sõjaväeohvitseriga) Étienne Balson'iga ja hiljem Inglise vabrikandi Arthur Cappeliga kellega avas ta oma esimese butiigi 1913. aastal Deauville ja juba järgmise butiigi Couture House'i aastal 1915. Christian Dior Christian Dior (21 jaanuar 1905, Granville, Manche - 24 oktoober 1957) oli mõjukas prantsuse moelooja, ta on moemaja Christian Diori asutaja. Ta sündis Granville, Manche, mereäärses linnas Prantsusmaa rannikul. Perekond soovis, et temast oleks saanud diplomaat, kuid Diori huvitas vaid kunst, enamasti mood ja joonistamine
sour-klaasis CITY SLICKER 4 cl konjakit 2 cl Cointreau´d 1 tilk Pernod´d Loksutage jääga, kurnake kokteiliklaasi CLASSIC 4 cl konjakit 1 cl Cointreau´d 1 cl Maraschino´t 1 cl sidrunimahla Loksutage jääga ja kurnake. Serveerige suhkruäärega kokteiliklaasis COPACABANA 2 cl konjakit 3 cl Apricot Brandy´t (aprikoosilikööri) 2 cl Cointreau´d KAUNISTAMISEKS: apelsiniviil Loksutage jääga, serveerige apelsiniviiluga kaunistatud kokteiliklaasis DEAUVILLE 2 cl konjakit 2 cl calvadosi (õunabrändit) 2 cl Cointreau´d 2 cl sidrunimahla KAUNISTAMISEKS: apelsiniviil Loksutage jääga, kurnake hästi jahutatud kokteiliklaasi ITALIAN STINGER 3 cl konjakit 3 cl Galliano´t Segage koos rohke jääga, serveerige kokteiliklaasis ESPAÑA 4 cl konjakit 2 cl sherrit KAUNISTAMISEKS: kirsid ja sidrunikoor Segage kokteil koos rohke jääga. Serveerige old- fashioned klaasis. Kaunistage hambaorgile torgatud kirsside ja sidrunikoorega NIKOLASCHKA
1cl Creme de Cassis'd 2cl Cointreaud sidrunipeel Kaunistus: apelsiniviil Loksutage jääga ja kurnake kokteiliklaasi. Pigistage Loksutage jääga, serveerige apelsiniviiluga kaunistatud sidrunipeel kokteilile ja laske see sisse vajuda. kokteiliklaasi. Brandy Collins Deauville 6cl konjakit 2cl konjakit 8cl sidrunimahla 2cl calvadosi 3cl suhkruvett 2cl Cointreaud 2cl sidrunimahla Loksutage koos rohke jääga. Serveerige jahutatud Kaunistus: aplesiniviil kokteiliklaasi. Kaunistage. Loksutage jääga ja kurnake jahutatud kokteiliklaasi
mõndagi: ühed väitsid, et Coco vedas meest ninapidi, sest vajas kaupluse avamiseks raha, teised arvasid, et paari tunded on siirad, kuid Boy vanemad ei luba aadlimehel õmblejannaga abielluda. Tõsi on, et oma esimese butiigi3 avas Coco armsama rahadega 1910. a Pariisis aadressil 31, rue de Cambon. Paremat asukohta on Valguse Linnas raske leida: kohe hotell Ritzi 4 taga. Butiigi nimeks sai CHANEL MODES ja alguses müüdi seal üksnes daamide peakatteid. Varsti avati samasugused poekesed Deauville'is5 ja Biarritzis6. Kõige kuumemal suvitushooajal demonstreeris ostjatele peakatteid perenaine ise. Tema poed olid väga edukad. Ärimehed ja pankurid saatsid meelsasti oma daame külaskäigul Chaneli butiiki, peaasi et saaks vahetada paar sõna preili Cocoga. Mitte üksnes Gabrielle'i kätega vormitud peakatted, vaid ka ta ise oli nõutud. Naised kadestasid tema saledat keha ning püüdsid temaga sarnaneda. Esimese maailmasõja lõpus oli Coco kutsutud kõrgilma vastuvõtule
annaabi.ee 
