vaja paremat ja kallimat videokaarti. Selline näeb välja videokaart: Helikaart Selline näeb välja helikaart: (tema teeb heli, kuid vahel on helikaart juba emaplaadile integreeritud) kõvaketas (HDD), Kõige tähtsam andmete hoidmise koht. Tavaliselt on arvutites üks kõvaketas, aga võib panna ka rohkem (2-3). Kõvaketta suurust mõõdetakse tänapäeval Giga ja Terabaitides . Ise komplekteeritud arvuti (Alvar) RAM - Crucial 8GB 2400MHz DDR4 CL17 DIMM CT8G4DFS824A (79.56 ) Emaplaat - Gigabyte Z370-P D3 (102.46 ) SSD Kõvaketas - Integral SSD V Series 120GB SATAIII V2.0 INSSD120GS625V2 (37.08 ) Protsessor - Intel® CoreTM i7-8700 3.20GHz 12MB TRAY CM8068403358316 (291.72 ) Videokaart - MSI GeForce GTX 1060 Gaming X 6G 6GB GDDR5 GTX1060GAMINGX6G (381.80 ) Kõvaketas - Toshiba DT01ACA100 1TB 7200RPM SATA3 32MB DT01ACA100 (37.86 )
CASE WITH PSU 400W (2) ● Erimärkused: Tolmukindel, 7x Expansion Slot, maksimum pikkus videokaardil 320mm. Maksimaalne kõrgus CPU cooler 160mm. ● Mõõtmed: 205 x 460 x 530mm ● Kaal: 12.5 kg ● Valisin selle korpuse, kuna mulle meeldis selle kurpuse ehitus ja summa. ASROCK X99 WS-E/10G ● Tootja- ASRock ● Kiibistik- Intel X99 express ● Mõõtmed(Form Factor)- E-ATX ● Pesa- LGA 2011-3 ● Mälusiin- DDR4 ● Siini kiirus- 2133 MHz ● Mälepesad- 8 ● Maksimaalne operatiivimälu- 128 GB ● Integreeritud helikaart- Realtek ALC1150 ● Erimärkused- Sata express, eSATA ühenduspesa, Kaitse ületamise vastu voolu ja pinge. ASROCK X99 WS-E/10G (2) ● Summa- 790.40 euro ● Ma valisin selle emaplaati kuna mulle meeldis see värv ja selle kuju. INTENSO SSD 128GB SATAIII ● Tootja- Integral ● Form Factor( Hard discs)- 2.5
Protsessor töötleb programmi poolt etteantud andmeid. Protsessori töökiirust ehk töösagedust mõõdetakse hertsidega (Hz). Mälud RAMmälu (Random Access Memory) põhi ehk muutmälu. Andmed selles mälus säilivad ainult arvuti töötamise ajal. Seal hoitakse kõiki andmeid ja ka programme, mis neid andmeid töötlevad. Mõõtühikuks on MB. Kõige uudsemad on DDR3 tüüpi mälud. DDR4 tüüpi mälud peaksid turule tulema 2012 aastal. ROM ROM (Read Only Memory) püsimälu. Sellelt mälult saab ainult lugeda andmeid. Andmete sisestamine neisse toimub harilikult valmistamise käigus. Tuntud selletaoline mälu on BIOSROM, kus säilitatakse arvuti algkäivitust ja tema peamisi sisendväljund operatsioone. BIOS ehk Basic Input Output System on salvestatud emaplaadil asuvasse kiipi. Kõvaketas (HDD)
DDR2 SDRAM – suurendati andmebuffri suurust 4-biti peale ning SDRAM hakaks töötama 1.8V pinge juures. See tähendas väiksemat voolutarvet. Suurenes mälusiini taktsagedus, mis tähendas, et andmeid sai lugeda/kirjutada 4x kiiremini kui enne. Andmeedastus kiirus tõusnud 6.4GB/s. DDR3 SDRAM – Buffri suurus tõuseb 8-bitiseks. Mälusiini taktsagedus tõuseb 800Mhz peale. Andmevahetus kiiruseks on nüüd 12.8GB/s DDR4 SDRAM – Buffri suurus tõuseb 16 bitiseks. Mälusiini taktsagedus tõuseb 1600MHz peale. Andmeedastus kiirus 25.6GB/s Parameetrid: Mälumaht – näitab ära, kui suurt andmemahtu saab hoiustada mälus. Tavaliselt tänapäeval paar Gigabaiti. Mälu andmevahetuskiirus: Määrab ära, kui kiiresti saab mälust andmeid lugeda või neid sinna kirjtuada.
Protsessori pesa, mis emaplaadil on määrab ära millist protsessori on võimalik paigaldada. Näiteks Socket G1 ühildub paljude Intel Core i7, i5 ja mõndade i3 protsessoritega. RAM paigaldatakse DIMM pesadesse (Dual In-line memory module). Kuna DIMM RAM-e on kasutusel erinevaid ja erinevate pinide arvudega tuleb jälgida ka siin, milliseid komponente valida et tagada ühildavus emaplaadiga. Kasutusel on aga ka UniDIMM, 260 pini, mis toetab nii DDR3 kui ka DDR4-ja. Emaplaadil asub ROM (Read Only Memory), mille peal on tavaliselt BIOS või Firmware(Püsivara). Tänapäeval ei ole enam kasutusel ROM vaid tihtipeale Flash ROM. ROM puhul ei olnud võimalust mälusse enam midagi kirjutada, tähendab, kui BIOS läks rikki, tuli välja vahetada juba terve kiip, kui mitte terve plaat. Flash ROM puhul on kasutusel hävimälu ning andmete kirjutamine on võimalik.
ehitamine, parandamine ja uuendamine kallim kui lauaarvutite puhul. On olnud mõned üritused luua ühtne süsteem, aga need ei ole vähemalt seniajani osutunud eriti edukateks. Muutmälu (RAM) Kui kõikidel uuematel lauaarvutitel on kasutusel DIMM-tüüpi muutmälu, siis sülearvutite juures kasutatakse selle väiksemat versiooni nimega SODIMM, millele on paigaldatud mitu mälukiipi. Hetkel on viimaseks versiooniks DDR3 SODIMM, kuid 2012. aasta jooksul peaks välja tulema ka juba DDR4 mälu, mis on väidetavalt kuni 40% efektiivsem kui DDR3 mälu. Uute mälumoodulite arendamisega tegeleb konsortsium nimega JEDEC, millega on liitunud maailma tuntuimad riistvaratootjad (Intel, Samsung ja teised). Protsessor (CPU) Protsessor on osa sülearvutist, mille juures pannakse eriti rõhku selle, kui palju ta tarbib voolu. Seetõttu on tootjad loonud erinevaid tehnoloogiaid, mis aitavad protsessoritel säästa energiat ja
annaabi.ee 
