Metall- lennukid valmistatakse peamiselt kergmetallide alumiiniumi ja titaani sulamitest. Komposiitlennuk on valmistatud polümeervaikudega immutatud klaas-, süsinik-, kevlar- või muudest kiududest. Esimese lennuvõimelise lennuki ehitasid vennad Wrightid 1903. Orville (vasakul) ja Wilbur (paremal) 1876. aastal. Mõlemad vennad käisid keskkoolis kuid kumbki neist ei saanud diplomeid. Pere äkiline kolimine 1884. aastal Richmond, Indianast Daytonisse (kus pere oli 1870. aastatel elanud) takistas Wilburil oma diplomit saamast pärast nelja aastat keskkooli lõpetamist. 1885-86 aasta talvel sai Wilbur kogemata hokikepiga vastu nägu sõpradega jäähokit mängides, põhjustades tal esihamba kaotuse. Ta oli jõuline ning sportlik kuni sinnamaani, kuigi vigastused ei tundunud tõsised olevat tõmbus ta endasse, ning ta ei osalenud ka Yale'is nagu plaanitud. Kui ta oleks registreerinud, siis ta
Betty oli tänulik oma maaelu eest, kuna ta omandas enesekindluse ja vastutuse, mis oli suureks eeliseks tema edasisel karjääriteel. (Ostroff, 2011: 4). 1.2. Õppimine ja töökogemus Noore tüdrukuna käis Betty samas koolis, kus tema vanemad olid käinud. Ta oli imestunud, kui läks keskkooli ning nägi, et seal on olemas raamatukogu. Ta tundis huvi inimeste käitumise uurimise vastu. Pärast kooli lõpetamist 1942. aastal kolis ta Daytonisse. Sõjaajal töötas Neuman seal Wright-Pattersoni lennukitööstuses. 1944. aastal liitus ta kadettide õdede koolitusprogrammiga, mis toimus Akronis, koolis nimega People Hospitali School of Nursing. Seal ta sai oma tunnistuse 1947. aastal. Aasta pärast lõpetamist kolis ta Los Angelesesse, et elada seal oma lähedastega. Seal ta töötas õena haiglas, koolis, tööstuses ja oli kliiniline instruktor Lõuna-California Ülikooli Meditsiinikeskuses. (Betty Neuman …, 2011).
1878. aastal tõi nende isa, kes oli piiskop ja reisis tihti, kahe noorima poja jaoks koju mängu helikopteri. Seade tugines Prantsuse lennunduspioneeri Alphonse Pénaud' leiutisele. See oli umbes pool meetrit pikk. Wilbur ja Orville mängisid sellega, kuni see katki läks, ja ehitasid siis endile ise uue. Nad said sellest mänguasjast huvi lendamise vastu. Mõlemad vennad käisid keskkoolis kuid kumbki neist ei lõpetanud. Pere äkiline kolimine 1884. aastal Richmond, Indianast Daytonisse takistas Wilburil oma diplomit saamast pärast nelja aastat keskkooli. Orville sattus algkoolis pahandustesse ja visati sellepärast koolist välja. 1885 või 1886 aastal löödi Wilburit kogemata hokikepiga näkku, mille tagajärjel ta kaotas oma esihambad. Ta oli seni ajani väga sportlik olnud ja kuigi ta vigastused ei olnud sugugi tõsised siis ta tõmbus kõigest tagasi ja ei läinud Yale'i ülikooli, nagu algselt plaanis. Selle asemel, veetis ta
annaabi.ee 
