Ülalviidatud kirjutist tuleb seetõttu vaadelda kui Eesti esiajaloo kursuse kohustuslikku materjali. Iru kindlustatud asula Iru maalinn jääb tänapäeval napilt Tallinna linna piiridesse, Toompeast paikneb see linnulennult 8 km kaugusel. Tegemist on omamoodi "proto-Tallinnaga", Tallinna linna kui Põhja-Eesti olulisima keskuse pronksiaegse eellasega. Paralleeli võib siinkohal tõmmata Riiaga, mille eellaseks on keskaegsest Riiast veidi ülesvoolu paiknev Daugmale linnus, mis samuti sai alguse juba pronksiajal. Iru linnusel leidub küll rohkesti jälgi pronksiaegsest asulast, kuid tolleaegseid kindlustiste jäänuseid pole leitud. Kindlustatud asulaks nimetatakse seda eelkõige sarnasuse põhjal teiste taoliste muististega. Iru linnus asub samas looduslikul väga järskude nõlvadega künkal Pirita 4 jõe U-kujulises käärus, mistõttu võib künkal paiknenud asulat pidada juba looduslikult väga
ristumiskoht (Tartu, Narva), või soodne meresadam (Tallinn, Riia). Linnade puhul tähtsad olid linnused. Linnu võidi rajada ka tühjadele kohtadele, kus varem asulat polnud. Kas enne XIII saj oli Eestis linnalisi asulaid?- Saksa linn ehk piiratud omavalitsus, mille õigus pärineb Saksamaalt ja mille eliit on koosnenud Saksamaalt sisserännanud inimestest. Aolinn - Varajane linn, kus on teatav inimeste tegevuste osakaal, kuid pole niivõrd suur, et kutsuda linnaks (Tartu, Senpilseta, Daugmale). Aolinnad pole arenenud keskaegseteks lnnadeks, sest linnad tekkisid kuskil lähedal. Enne Tallinnat oli toompeal asustus. Tallinna eelkäijana on nähtud viigingiaegset Viru linnust, kuid seni pole midagi leitud. Yurjev (Tartu) rajati umbes aastal 1030 Yaroslav Targa poolt. Süvalepa - Kusagil pidi olema Muinas-Eestis ka kaubanduskeskus ja sadamakoht, sest oli tihe liiklus Novgorodi ja Ojamaa vahel. Parem sadamakoht on Tallinn, sest miks just Tallinn sai valitud Taani kuninga poolt 1219
' põhjarannik mis oli kuramaa liivlaste oma. Suurim olulisem keskus Grobina. 13 saj üritati kuralaste alasid kokku liita ühtseteks aladeks.kuralased langesid ristisõdijate rünnaku alla siis ei saanud sellest asja. Seotud varasematel viikingite tagasi tõrjumisega 12-13 saj muutusid ida.mere paganatakse. 3)semgalid-Väina jüe lääne pool, jõukaim ja arenenum hõimu liit. Ei kannatanud rünnakute all, ei ulatunud siiani. Nende käes oli Väina jõe alamjooks, seda valvas keskus Daugmale linnus, kasutatid selleks et jõel liikuvaid kaupmehi maksustada. Leolupe jõe suudmes asus ka Semgalide sadam, mis oli tarvis läbida. Kaupanduse hüved langesid semgalidele.Nende alasid peetakse maaviljakuse poolest kõige sobivamaks viljakuse juures. Nende alad jagunesid mitmeteks maakondadeks, mis kauplesid omavahel. Tähtsamad keskused lääneosas oli Tervete ja Mezotne. 4)seelid- kelle kohta leidub kõige vähem andmeid.Suurem ja tuntuim keskus, linnus Selpils.Jäid
annaabi.ee 
