Mai alguseks oli von der Goltzil armees 28000 meest kelle abil vallutati 22. mail Riia. Hävitavalt purustatud Punaarmee, keda ründas põhjast ka Eesti jättis seejärel kiiresti maha kogu Läti territooriumi. Konflikti algus Olgugi, et Saksa väejuhatus oli von der Goltzile andnud Antandi survel korralduse, millega keelati riigisaksa vägede nihutamine Riiast kaugemale ning Landeswehri edasiliikumine üle Jugla järvede joone, andis major Fletcher 29. mail 1919 käsu pealetungi jätkamiseks Daugavast põhja. Landeswehri edasimarss põhja suunas algaski 31. mail kolmes kolonnis. 2. juuni õhtul jõudis kolonn Jrikisse ning võttis kontakti Läti brigaadi staabiga Csises. Edasise tegevuse arutamiseks lepiti kokku poolte kohtumine. Hinnates olukorda andis eesti vägede ülemjuhataja Johan Laidoner 3. juunil käsu Eesti vägedel võtta enda kontrolli alla Jriki-Gulbene raudtee. Paiknemisala piiriks määrati joon Gauja jõe suudmest piki jõge Siguldani. Samuti käskis Laidoner viivitamatult
2 Tannenbergi lahingus, Vene 2. armee sissepiiramine Masuuria järvede ääres. Aktiivne sõjategevus Poolas, kuid aasta lõpus stabiliseerus rinne seal. Pealetung Galiitsias aga edukalt, venelased vallutasid suure osa Lõuna- Poolast. Saksa vägede suurpealetungid 1915 1915.a. sakslased koondasid Idarindele suured väed ja veebruaris algas Ida- Preisimaalt suur pealetung, mis lõppes Kuramaa ja Daugavast lõunasse jääva Läti ala okupeerimisega. 1915.a lõpuks rinne stabiliseerus Riia all. Saksamaa ja Austria-Ungari suur edu ka Galiitsias. Lätist evakueeriti ametkond ja osa elanikkonda Lõuna-Eestisse (Tartu). 1916 oli Tartus Läti sõjapõgenikke ca 10 000. Siin asus ka läti küttide laatsaret ja tagavarapataljon. Mere- ja õhusõda Eesti ruumis 1914-16 ründasid Saksa sõjalaevad ja lennukid mitmeid kohti Eesti rannikul, et näidata jõudu ja tekitada paanikat. 1915.a
Venemaa vastu - 1621 vallutas Rootsi Riia, 1625 Tartu. Seejärel peeti sõda enamjaolt Preisi rannikul. Altmargi vaherahu 1629 · Lõpetas konflikti, mille juured ulatusid aastasse 1561 · Sõlmiti 6 aastaks ja pikendati seejärel · Rahu vahendas Prantsusmaa, kes soovis Rootsi osalemist 30-a-s sõjas · Rootsi sai endale (relvarahu ajaks): A. Senise Poola Üleväina-Liivimaa koos Riiaga (Väinajõest/Daugavast põhjapoole): - Vana-Liivimaa aladest jäid puudu kaguosa (Poola Liivimaa) Kuramaa hertsogiriik ja Taani Saaremaa (kuni 1645) B. Rootsi sai endale ajutiselt Preisimaa sadamalinnu ja nendelt tollitulusid · Tulemus: Rootsi pööras pilgu Saksamaale, kus terendasid veel suuremate kasumite võimalused Rootsi sõjad (1630-1661) · Rootsi osales 30-aastaes sõjas (1630-1648): - Rootsi sai endale alasid Põhja-Saksa rannikult · Sõda Taani vastu (1643-1645):
1) Eraldada Vene riigi läänepoolsed ääremaad ja muuta need Saksamaast sõltuvateks puhverriikideks. 2) Majanduslik- Paljud Saksamaa firmad ja raha olid kaasatud Baltimaadesse. Sõjategevus: Saksa vägede suurpealetungid 1915, mere- ja õhusõda Eesti ruumis: Saksa vägede suurpealetungid 1915 1915.a. sakslased koondasid Idarindele suured väed ja veebruaris algas Ida- Preisimaalt suur pealetung, mis lõppes Kuramaa ja Daugavast lõunasse jääva Läti ala okupeerimisega. 1915.a lõpuks rinne stabiliseerus Riia all. Saksamaa ja Austria-Ungari suur edu ka Galiitsias. Lätist evakueeriti ametkond ja osa elanikkonda Lõuna-Eestisse (Tartu). 1916 oli Tartus Läti sõjapõgenikke ca 10 000. Siin asus ka läti küttide laatsaret ja tagavarapataljon. Meresõda: 1914-16 ründasid Saksa sõjalaevad ja lennukid mitmeid kohti Eesti rannikul, et näidata jõudu ja tekitada paanikat. 1915.a
annaabi.ee 
