Tsella on 29,8 meetrit pikk ning 19,2 meetrit lai, selle sisekülge ümbritsevad kolumnid, mis olid vajalikud katuse hoidmiseks. Dooria stiilis kolumnid on 1,9 meetrit diameetris ning 10,4 meetrit pikad. Nurgakolumnid on natuke suurema diameetriga, mis on ka loogiline. Katus oli kaetud suurte marmorplokkidega. Skulptuurid ja dekoratsioonid Metoobid, kokku olid neid 92, välja raiutud väga sügavalt. Kui uskuda vanu kirjutisi, siis metoobid dateeruvad aastas 446-440 eKr. Skulptor Kalamis oli nende peamine kujundaja. Ida poolsed metoobid kirjeldavad ja kujutavad Gigantomahhiat (Olümpose jumalate sõda gigantide vastu). Läänepoolsed kujutised räägivad vaatajatale Amazonamahhiast (Ateenalaste sõjast Amazonaste vastu). Osa lõunapoolsetest metoopidest on nüüdseks kadunud, kuid nagunii võib välja lugeda kujutistest, et tegu on Kentauromahhiaga (sõda pool inimeste, pool hobuste kentauridega).
Seal leidub ka looduses tulekivi, millest kohalikke tööriistu valmistatigi. RANNIKUVÖÖNDI JA SAARTE ASUSTAMINE Eesti (kiviaegse) rannikuvööndi ja saarte asustamine on seotud hülgeküttimisega, mis sai alguse ca 7000 ema. Merelise püügimajanduse kujunemine oli seotud põtrade arvukuse vähenemisega. Samal ajal muutus meri soolasemaks ning seega tootlikumaks sinna ilmus rohkesti hülgeid. Eesti vanimad hülgeluud on leitud Sindi-Lodja II asulast ja dateeruvad ca 7000 ema. Hilismesoliitikumis lisandus inimesi, reviirid muutusid väiksemaks, inimesed aga arvatavasti paiksemaks Aivar Kriiska arvates hakkasid kujunema aastaringsed külad. Senimaani pole
tulekivilaastudest. Neist osa kasutati nooleotsadena, osa puust ja luust noakujulistel riistadel. Tõsi küll, mikroliite oli kasutatud samuti juba paleoliitikumis. Nüüd aga rohkem kasutusviise. Leitud on servauuretega luuriistu, nendesse uuretesse oli vaiguga kinnitatud tulekiviteravikke. Mesoliitiliseks nähtuseks on kirve varretamine. Esimesed paadid või ruhed, on ka mõlaleide. Ka vanimad võrguleiud dateeruvad mesoliitikumi. Asulakohtadele on iseloomulikud nõrgad kultuurkihid, st inimesed olid rändava eluviisiga. Arvatavasti muutusid väiksemaks ka kollektiivid ise. Mesoliitikumist on teada nii suuri kui väikeseid kalmistuid, maetud on nii asulatesse kui neist väljapoole. Tihti on matuste juures kasutatud ookrit. Panusteks nii tööriistad kui ehted. Kui matus tehti asulas, siis on sageli maetud elamusse. Kadusid kunstitööd, välja surid mammutid. Enamikus Lääne-Euroopa
annaabi.ee 
