läbimõõt on veeseisust olenevalt 40...60 m. vanus Kaali kraatri vanust on korduvalt dateeritud ja saadud erinevaid tulemusi. Üks viimaseid dateeringuid, mis lähtub iriiduimi sisaldusest ümbritsevate rabade turbas, annab kraatri vanuseks ligikaudu 2400...2800 aastat. Varem on kraatri vanuseks pakutud 3500 ja isegi 7500 aastat. Kõik dateeringud on saadud erinevatel meetoditel. Hilisemad söeproovide radiokeemilised analüüsid on kokkupõrke dateeringuks andnud 700 +/-200 aastat eKr. See dateering sobib paremini kajastustega naaberrahvaste kultuuris, religioonis ja muistendites, asetades sündmuse ajalooliselt arenenud perioodi. Kaali kraater on teadaolevatest Euroopa noorim suur meteoriidikraater, kui jätta kõrvale pisimeteoriitide tekitatud jäljed maapinnal. Lennart Meri ja mitmed teised uurijad on otsinud Kaali plahvatuse seoseid rahvaluule, Vana-Kreeka päikesejumala Heliose poja
selleks magneteid. Üks suuremaid metalli tükke mille Reinwald leidis kaalus vaid 28 grammi. Kaali kraatri vanust on korduvalt dateeritud ja saadud erinevaid tulemusi. Üks viimaseid dateeringuid, mis lähtub iriidiumi sisaldusest ümbritsevate rabade turbas, annab kraatri vanuseks ligikaudu 2400...2800 aastat. Varem on kraatri vanuseks pakutud 3500 ja isegi 7500 aastat. Kõik dateeringud on saadud erinevatel meetoditel. Hilisemad söeproovide radiokeemilised analüüsid on kokkupõrke dateeringuks andnud 700 +/-200 aastat eKr (geoloog Ago Aaloe andmetel). See dateering sobib paremini kajastustega naaberrahvaste kultuuris, religioonis ja muistendites, asetades sündmuse ajalooliselt arenenud perioodi. Kaali kraater on teadaolevatest Euroopa noorim suur meteoriidikraater, kui jätta kõrvale pisimeteoriitide tekitatud jäljed maapinnal. Kaali kraatri olulisus peitub aga selles, et kraatri jälg on nii hästi säilunud, võib selle tekkimist näinud olla inimese silm. Kaali meteoriit
võis olla esimene, kes mattis oma surnuid, ei ole siiski päris kindel. Keskpaleoliitikum 150 000 40 000 aastat tagasi Keskpaleoliitikumis hakkas kliima muutuma seoses algava jäätumisega, kuid asustus jäi püsima ka külmas piirkonnas. Inimene kohanes vastavate tingimustega. Külma eest otsiti peavarju koobastes. Karmis kliimas vähenes koriluse osatähtsus, selle asemel omandas esikoha nüüd suurte loomade küttimine. Ajavahemikus 230 000 (sageli antakse vanimaks dateeringuks 150 000) 30 000 a tagasi eksisteeris Homo sapiens naenderthalensis. Elas Euraasias enne H. sapiens sapiensi. Keskmine ajumaht u 1450cm³. Kael lühike, nägu lai. Kulmuluud tugevasti eenduvad, silmad sügaval koobastes, nina lai ja madal. Nagu H. erectusel, nii olid ka neil esileulatuvad lõuad ja längus laup, lõug oli nõrk. Lisaks veel mitmeid väiksemaid erinevusi nüüdisinimesega võrreldes. Nad elasid peamiselt külma kliima ajal ja nende
annaabi.ee 
