Uurali keeled, mida räägitakse Venemaal on suures hävimisohus kuna nendega puudub noortel Venemaal läbilöögivõime. (1;2;3;4) Alates hetkest kui hakati uurima uurali keeli on valitsenud arvamus et ligi 8000 aastat tagasi elasid uurali keeli rääkivate rahvaste esivanemad Uurali mäestiku lõunaosas, kus räägiti uurali algkeelt. Paljude erinevate keelte teket põhjendati väljarände ja keelte mitmekordse jagunemise tulemusena. See keelte tekkimise mudel põhineb darvinistlikul teoorial, et keeled muutuvad rahvastiku eraldatuse tõttu sarnaste keelte rääkjatest. Seda teooriat iseloomustavad ka keelesugupuud koos algkeelega. (1;4) Viimasel kümnendil on mitmete uute asitõendite tõttu hakanud viimane teooria vankuma lööma. Üheks põhjuseks on väide, et inimesed ei teinud suuri väljarändeid põhjuseta massilisi väljarändeid (nagu oli uurali algkeelt kõnelenud rahva ränne läände) Uurimused on
esimesena 1870.-ndatel tõsiselt kaevama. Kaevas ka Mükeenes ja Tirynsis. Rootslane Oscar Montelius (18431921) tüpoloogilise meetodi rajaja ja süstematiseerija. Enne teda spekuleeriti esemete olemuse ja kasutusviisi üle. Töötas välja tehnika esemete dateerimiseks. Üritas üksikesemeid võrreldes kindlaks teha nende arengu ajalugu. 1885. a esitas pronksiaja periodiseeringu (jagas 6 perioodiks). Põhines darvinistlikul arusaamal arengust: esemetüübid arenesid nagu loomaliigid, aja jooksul toimus muutusi, mis parandasid esemete omadusi, mõned tunnusjooned aga jäid veel tarbetunagi püsima. 8 Uue arheoloogia sünd 1960.-ndatel uus pöörde arheoloogias. Selleks ajaks oli kuhjunud rahulolematus seniste uurimisviiside kohta. Radiosüsiniku meetod oli teinud dateerimise lihtsaks, dateeringu
lõpptulemus tegelikult sama - pikaajaline keskmine järglaste arv ühe emalooma kohta ei saa olla oluliselt erinev kahest, sest maakera ei paku enamale võimalusi. Või täpsemalt - me näeme, et see on looduses nii realiseerunud. Asjaolu, et mõne liigi puhul on ülehulk palju suurem, kui teise puhul, on ilmselt tingitud muudest põhjustest. Toimub seega mingi selektsioon ja evolutsioonikontseptsioon oma klassikalisel darvinistlikul kujul ütleb, et see selektsioon realiseerub läbi olelusvõitluse. Harvem on seal tegemist vahetu võitlusega olend olendi vastu, kuigi ka see on ulatuslik. Mingi populatsiooni, mingi liigi tasemel on ühe indiviidi suurimaks konkurendiks sama liigi esindaja - eks ole ju nad kohanenud sama toidulaua tarvis. Kuidas siis see selektsioon toimib? Põhiliselt enamkohanenute suurema
annaabi.ee 
