IMPERIALISM.. iseloomustab 20.sajandit ..Suurriiklik poliitika. Koloniaalimpeerium Riik, kellele kuuluvad kolooniad Nendele riikidele oli kõik lubatud, nad jagasid enda vahel terve maailma ära. Imperialismiga käib kaasas sekkumine teiste riikide asjadesse. 20.sajandi alguses tekis Uusimperialism. Impeeriumid tekkisid siis, kui Kolumbus avastas Ameerika. Imperialistlik poliitika seoti erinevate õpetustega. Nt. Darvinismiga. Seetõttu arenes välja uusimperialism. ,,Euroopa rahvad on targemad" seega peavadki nad Aafrikat valitsema. Sellega õigustati poliitikat. Aafrikas nö. tsiviliseerimata rahvas ning eurooplased peavadki neid valitsema. Uusimperialismiga tekkis tehnikaline evolutsioon. Tänu uuendustele ja tehnoloogiale saabki imperialismi juurutada. Rahvusvahelised suhted: Ettevalmistumine sõjaks algas juba 19.sajandi lõpul. Peamiselt valmistus Saksamaa. Selleks
Alternatiivsed seletused otstarbekohasusele • Elusolendite hästikohastuvusele ja ihulise ehituse iseärasustele on ka muid seletusi. Charles Darwin osutas (Liikide tekkimine, 1859) looduslikule valikule. Looduslik valik seletab ilma kavandajale viitamata teaduslikult ära eluslooduse näiva otstarbekohasuse (eesmärgipärasuse). • Mõned teistid aga väidavad, et evolutsioon ise on Jumala looming. 5 Kreatsionism • USAs konkureerib darvinismiga kreatsionism, see on vaade, mille kangemate versioonide järgi ei ole bioevolutsiooni toimunud. Inimene ja loomaliigid on loodud valmiskujul, nii nagu Moosese 1. raamatus kirjas seisab. Kui nüüdisaegses kosmoloogias mõõdetakse universumi vanust miljardites aastates, siis paljud kreatsionistid väidavad, et universumi vanuseks on vähem kui 10.000 aastat. Kosmoloogiline e. algpõhjuse argument • Argumentide kobar, mille keskseks ideeks on maailma algpõhjuse paratamatus.
põhjustel nt looduskatastroofid) Ühistöö argument – argument ei tõesta monoteismi, maailma võisid üheskoos luua mitu jumalat. Klassikaline kriitik: David Hume. On ka alternatiivseid seletusi otstarbekohasusele: Darwin osutas looduslikule valikule, mis seletab ilma kavandajale viitamata ära eluslooduse otstarbekohasuse. (mõned teistid aga väidavad, et evolutsioon ise on Jumala looming) USAs konkureerib darvinismiga kreatsionism, mille rangemate versioonide järgi pole evolutsiooni toimunud, liigid on loodud valmiskujul, universumi vanuseks vähem kui 10 000 aastat. Kosmoloogiline e algpõhjuse argument Keskseks ideeks on maailma algpõhjuse paratamatus. Jumal eksisteerib kui kõigi asjade ja nähtuste algpõhjus. Iga asi universumis on millegi (eelneva) poolt põhjustatud. On põhjus-tagajärgede ahelad ja ükski põhjuslik ahel ei saa olla lõpmatu. Peab olema algpõhjus, tänu millele saavad olla
97. Alternatiivsed seletused otstarbekohasusele Elusolendite hästikohastuvusele ja ihulise ehituse iseärasustele on ka muid seletusi. Charles Darwin osutas (Liikide tekkimine, 1859) looduslikule valikule. Looduslik valik seletab ilma kavandajale viitamata teaduslikult ära eluslooduse näiva otstarbekohasuse (eesmärgipärasuse). · Mõned teistid aga väidavad, et evolutsioon ise on Jumala looming. 98. Kreatsionism USAs konkureerib darvinismiga kreatsionism, see on vaade, mille kangemate versioonide järgi ei ole bioevolutsiooni toimunud. Inimene ja loomaliigid on loodud valmiskujul, nii nagu Moosese 1. raamatus kirjas seisab. Kui nüüdisaegses kosmoloogias mõõdetakse universumi vanust miljardites aastates, siis paljud kreatsionistid väidavad, et universumi vanuseks on vähem kui 10.000 aastat. 99. Kosmoloogiline e. algpõhjuse argument Argumentide kobar, mille keskseks ideeks on maailma algpõhjuse
Spencer ülistas üksikisikut. Tegude taga pole mitte keegi teine, kui vaid ühiskonnaliikmed. Nt keel kust tekkinud? Ühiskonnaliikmed olid selle leidnud oma huvides. Samas seadusandja aeg-ajalt kuritarvitab seda keelt. Kust tulevad sobimatud seadused? Seadusandja peab ühiskonda taignatükiks, millest saab vormida oma tahtmise järgi mida iganes. Ühiskond aga ei ole selline plastiline, tuleb arvestada eripärasid. Teda häirib see, et seadusandjatel pole spetsiaalset ettevalmistust. Darvinismiga seoses: ühiskond peab arenema vabalt, kellelgi pole õigust sekkuda toimuvasse. Liikmed peaksid saama tegutseda vabalt, kuid peaksid arvestama, et nende käitumine ei läheks vastuollu teiste huvidega. Riigil võiks olla öövahi roll sekkuda siis, kui midagi viga on ja ühiskond magab. Riik ei peaks kedagi toetama ei tohiks olla haigekassasid jne. Bioloogiliselt on vastuvõetamatu toetada nõrgemaid tugevamate arvel. 2. INIMÖKOLOOGIA Juured 17-18
annaabi.ee 
