Hitleri ja Stalini sobing, sõjaks oli enim valmis Nõukogudeliit, kellel oli näiteks moodsaks sõjapidamiseks vajalikke tanke ja lennukeid rohkem kui kõikidel teistel maailmariikidel kokku. 1939 aasta kevade-suvel kerkis suurriikide tähelepanu keskpunkti nn. "Poola koridori" küsimus -- Poolat läänemerega ühendava maaribaga seotud probleemid. Saksamaa nõudis Poolalt ühendusteid läbi "koridori" ja Dansigi linna. Surve Avaldamiseks hakkas Hitler Poolat süüdistama sealsete sakslaste tagakiusamises. Lääneriigid seekord järelandmistele enam minna ei saanud, läbi kogu kevade ja suve käisid pingelised läbirääkimised ühelt poolt lääneriikide ja Nõukogudeliidu, teisel poolt Nõukogudeliidu ja Saksamaa vahel. Läänelt nõudis Hitler tasuks oma abi eest punaarmee baltiriikidesse, Poolasse ja Rumeeniasse.
Maapäevade algmeks nn meespäevad e vasallide päevad - maahärrade nõupidamised oma vasallidega. Liivimaa maahärrade poolt sõlmitud omavahelised liidud, mis olid suunatud ühe Liivimaa riigi vastu, sageli tuuakse esile 1304 sõlmitud leping, milles deklareeritakse seda, et Liivimaad on vaja kaitsta leedulaste ja venelaste liitlase Riia vastu. Deklareeritakse maaühtust, aga selle varjus on tegu poliitilise kokkuleppega Riia vastu. Selliseks kokkuleppeks võib nimetada ka Dansigi kokkulepet. Maapäevaast saab rääkida al 15. saj kolmandast, neljandas kümnendist. 1435 detsembris Valgas sõlmiti nn Liivimaa konföderatsioon pealkirjaga "Sõbralik kokkulepe", mille osapooled kohustusid omavahel suhtlema ja hästi läbi saama. See sai teoks selle tõttu, et Saksa Ordu oli sisuliselt nõrgenenud. 15. saj oli tegu hapra tasakaaluga Liivimaa maaomanike vahel. Maapäevi kutsuti kokku peapiiskopi ja ordumeistri poolt enam vähem regulaarselt, aga
Liivimaa. Liivimaal saavutatud rahu. 1635 a Liivimaal läks väga rahutuks nt TÜ hakkas otsima paaniliselt kohta kuhu minna, kui sõda puhkeb. Nt tahtsid Tln või Narva ära viia. Tegelikult nii ei läinud, 1635 sõlmiti uus relvarahu Stumsdorfis 26 aastaks. Rootsi oli sellest äärmiselt huvitatud, oli halvas seisundis. Sisepol oli rootsis sellel ajal kriis. Rahu peaaegu suudeti hoida. 1660 20 apr( 3 mail) sõlmitakse täisrahu Oliwa kloostris ( Dansigi lähedal). Oluline see, et Liiivmaa saab päriselt rootslaste omaks. Altmargi relvarahuga saavad rootslased enda kätte kõik preisi ja poola sadamad, hakkavad sealt võtma makse ja tolle. Hinnanguliselt oli see 20 % sõjas saksamaaga vajaminevast rahast. Lõuna-Eesti Poola võimu all Riigiõiguslik suhe hakkas paljuski välja kujunema ptotekstioonilepingutest. 31 augustil 1559 sõlmisid kuningas Sigismund II August ja Kettler kaitselepingu, millega Poola