Uue Testamendi põhisisiuks ongi evangeeliumid (kr euangelion rõõmusõnum), mis räägivad Jeesus Kristlusest kui lunastajast. Tema elu, õpetus ja imeteod jõuavad meieni eri aegadel tegutsenud apostlite (evangelistide) suu läbi. [5]. 4. Piiblitõlked Esimene piiblitõlge oli Vana Testamendi tõlge kreeka keelde 2.-1. sajandil eKr. (nn Septuaginta e. LXX). Esimesed Uue Testamendi ladinakeelsed tõlked valmisid 2.sajandi lõpul pKr. Kehvade tõlgete kasvava hulga tõttu palus paavst Damasus 382. aastal õpetlasel Hieronymostil võtta käsile ladina tõlgete korrigeerimine. Tulemuseks oli ladinakeelne piiblitõlge Vulgata, millest sai reformatsioonini jumalateenistuse alustekst. Varasemate rahvuskeelsete tõlgete seas on ka 2. sajandi lõpust pärinevad tõlked süüria ja kopti keelde. 4. sajandil tõlgiti Piibel Wulfila poolt gooti keelde. Lisaks on esimestel sajanditel Piibel tõlgitud kreeka ja süüria keele baasil veel
Tekstide kujunemist uurib teoloogia valdkonda kuuluv eksegeetika. Vanimad koopiad Vana Testamendi tekstidest on enam kui 2500 aastat vanad. Uue Testamendi vanimad ürikud on pärit teisest sajandist pKr.) 7. PIIBLITÕLKED Esimene piiblitõlge oli Vana Testamendi tõlge kreeka keelde 2.-1. sajandil eKr (nn Septuaginta e LXX). Esimesed Uue Testamendi ladinakeelsed tõlked valmisid 2.sajandi lõpul pKr. Kehvade tõlgete kasvava hulga tõttu palus paavst Damasus 382. aastal õpetlane Hieronymost võtta käsile ladina tõlgete korrigeerimine. Tulemuseks oli ladinakeelne piiblitõlge Vulgata, millest sai reformatsioonini jumalateenistuse alustekst. Varasemate rahvuskeelsete tõlgete seas on ka 2. sajandi lõpust pärinevad tõlked süüria ja kopti keelde. 4. sajandil tõlgiti Piibel Wulfila poolt gooti keelde. Lisaks on esimestel sajanditel Piibel tõlgitud kreeka ja süüria keele baasil veel gruusia, amhara, araabia,
Sa ei tohi anda valetunnistust Sa ei tohi himustada oma ligemese naist. Sa ei tohi himustada midagi ma ligemesele kuuluvat. Need on siis need käsud mis oli jumal inimesele andnud ja sa ei tohtinud neid rikkuda. 10. Esimene piiblitõlge oli Vana Testamendi tõlge kreeka keelde 2.-1. sajandil eKr (nn Septuaginta ehk LXX). Esimesed Uue Testamendi ladinakeelsed tõlked valmisid 2. sajandi lõpul pKr. Kehvade tõlgete kasvava hulga tõttu palus paavst Damasus I 382. aastal õpetlane Hieronymost võtta käsile ladina tõlgete korrigeerimine. Tulemuseks oli ladinakeelne piiblitõlge Vulgata, mis jäi kuni reformatsioonini jumalateenistuse alustekstiks. Piiblit tõlkimise vastu oli katolik kirki päris pikalt kuna nad ei näinud selleks vajadust. 11. Esimene eestikeelne Piibel nägi ilmavalgust aastal 1739, pärast selle tõlkijate aastakümnetepikkust rasket tööd. Piibel tõi kaasa põhjaeesti keele muutumise
Roomale said iseloomulikuks tihedalt toimuvad sinodid, mis vastandusid kohati nii oikumeenilistele kirikukogudele ning tegelikult ei suudetud ka kogudusesiseselt paljudes küsimustes ühele meelele jõuda. Pärast Aleksandria tüli umbes 4. sajandi alguses lepiti oikumeenilisel tasandil kokku, et kirikud on iseseisvad ja teistel kirikud ei ole õigust tegelda võõraste kirikute siseasjadega. Esialgu seda ka järgiti, kuid peagi tõstis Rooma taas oma tähtsust. Esimene silmapaistev paavst oli Damasus I aastatel 366 384. Ta pidas paavstiks saamise nimel verist võitlust teise kandidaadi Ursinusega. Rooma perfekt alustas Damasuse vastu kohtuasja, kuid Rooma sinod mõistis ta vabaks. Sellest juhtumist lähtuti ka edaspidi ehk riikliku seaduse järgi lahendas kirik ise oma probleeme vaimulikega. Damasuse ajal kujuneb välja ka paavsti kateeder, apostellik tool ei ole seotud enam piiskopi isikuga, vaid on ajatu. Samuti kuulutas Damasus Rooma valitsemisõigust Ida üle
annaabi.ee 
