hoida, teisalt selleks, et vastase relv mööda teramikku libisedes kätte ei saaks lõigata) – teramik e terik – tera (lõikeosa) – „veresoon“ (kaheteraliste mõõkade keskmes on soon, see on tehtud mõõga teramiku kergendamiseks ning teisalt ka selleks, et mõõk oleks painduvam ning oleks mugavam võidelda). Enamikul veresoonega mõõkadel on ka spetsiifiline teramiku valmistatud viis ning need on sageli olnud damastseeritud. Ka Eestist on leitud pronksiaja mõõkasid. Näiteks Tehumardi peitleid sisaldas endas kahe lühimõõga katkeid ning odaosakatkeid. Sisaldasid endas võõrmaterjale Lõuna-Skandinaaviast. Sealt leitud esemed on Eesti pronksiajale võõrad esemetüübid, mis näitab, et kusagilt mujalt on toodud/ostetud esemete katkeid ning need siis Eestisse toodud. Aastal 2001 avastati Eestis veel üks pronksmõõk, Vajangu pronksmõõk, mis oli juba 25 aastat tegelikkuses olnud muuseumis
Tänu viikingitele hakkasid Põhja-Euroopas levima linnad. Kõige rahumeelsemateks peetakse Rootsi viikingeid, kes viljelesid enim kaubandust. Viikingite laevade triibulised purjed olid tingitud tolleagsest tekstiilivalmistamistehnikast. Staraja Ladoga - Venemaa vanim linn, viikingite pärand ja tugipunkt aastast 753. aastast. 862. a. sai see linn vikingipealiku Rjuriku tugipunktiks. ULFBERTH - levinud kiri viikingite relvade peal. Kuningate kääpad. Viikingiaeg Eestis Levisid damastseeritud relvad - tugevamad ja vastupidavamad relvad, mitmest raua sulamist sepistatud. Viikingiaja lõpus hakkasid Eestis levima laibamatused. Alates 9. saj. hakkavad siinmail levima vermitud araabia mündid. Eestist leitud aaretes on u. 5000 araabia hõbemünti. Hilisrauaaeg (1050 - 1225 [1227]) 11. sajandil jäetakse enamus linnused ja linnusasulad maha. Tekviad regionaalsed keskused.
Nüüd, kus me vähemalt pealiskaudselt tunneme nii isandaid kui ka teenreid, asugem vaatlema kortereid, kus igaüks elas. Athos elas Férou tänaval, paari sammu kaugusel Luxembourg'i lossist. Korter koosnes kahest väikesest korralikust möbleeritud toast üürimajas, mille veel noor ja tõepoolest kaunis perenaine talle asjatult silmi tegi. Selle tagasihoidliku korteri seintel paistsid siin-seal 86 silma üksikud jäljed möödunud hiilgusest: seal oli näiteks rikkalikult damastseeritud mõõk, mis kuju järgi otsustades pidi François I ajast pärinema ja mille kalliskividega inkrusteeritud käepide üksi maksis kakssada pistooli. Ometi, isegi kõige suuremas hädas ei nõustunud Athos seda pantima või müüma. Porthos oli kaua ihaldanud seda mõõka, valmis loovutama selle eest kümme aastat oma elust. Kord, kui Porthosel oli kohtumine ühe hertsoginnaga, tahtis ta seda Athoselt laenata. Sõnalausumata tühjendas Athos oma taskud, korjas kokku kõik kalliskivid, kukrud,
annaabi.ee 
