Muusika XX sajandi II poolel ehk avangardism ja modernism Muusika üldpilti mõjutasid järgmised suundumused: Poliitiline, moraalne ja majanduslik uuestisünd pärast II maailmasõda Muusika ja teiste kunstiliikide esteetilise käsitluse avardumine. Laienevad ettekujutused muusikalisest helist, rütmist, vormist. Stiililiselt neoklassitsismi lõpp ja seriaalse mõtlemise algus (Messiaen) Elektroonilise muusika teke ja sellega seotud uus kõlamaailm (Karlheinz Stockhausen) Messiaen ja Luigi Dallapiccola esindasid mõõdukat modernismi. Avangardistid (Boulez, Ligeti) otsisid uusi teid. Esimesed moodsa muusika festivalid olid: Donaueschingenis (alates1921 ja 50) Darmstadtis (1946). "Varssavi sügis" (alates 1956), mis mõjutas eesti noori heliloojaid. John Cage (1912-92) Pärineb Los Angeles´ist.Tema muusika omab suurt tähtsust eelkõige helikunsti piiride enneolematu laiendamise tõttu. Võttes aluseks Cowelli teose "Uued
kompositsiooniõpetajalt Paribenilt)sai Berio oma silmapaistva muusika hariduse. Hea muusikaliteratuuri tundmine on põhjus, miks noore helilooja loomingus on kuulda muusikalisi eeskujusi. Luciano oli vaimustunud neoklassitsismist ja Stravinski muusikast, mis mõjutas tema ,,Magnificat" (1949). Stravinski helikeele kopeerimise ja jäljendamise periood jäi Beriol lühikseks. Pöördeline sündmus tema elus oli 1952. Koussevitzky Fondi stipendium, mis võimaldas Beril sõita USA'see Dallapiccola juurde täiendama. Seal süvenes Berio seeriatehnikasse ,,Kammermuusika" (1952) on 12-helitehnikas. New Yorgis Uue Kunsti Muuseumi juures asuvas stuudios tutvus Berio eksperimentaalse lindimuusikaga. Kaks aastat hiljem võttis ta esimest korda osa Darmstadti suvekursustest, kus ta tutvus Boulezi, Stockhauseni ja uute kompositsioonitehnikatega ning sealt algas helilooja kiire tõus avangardisliku muusika juhtfiguuride eesotsa. 1955. aastal asutas Berio koos Madernaga Milano Raadio juurde
Muusika XX sajandi II poolel ehk avangardism ja modernism Muusika üldpilti mõjutasid järgmised suundumused: Poliitiline, moraalne ja majanduslik uuestisünd pärast II maailmasõda Muusika ja teiste kunstiliikide esteetilise käsitluse avardumine. Laienevad ettekujutused muusikalisest helist, rütmist, vormist. Stiililiselt neoklassitsismi lõpp ja seriaalse mõtlemise algus (Messiaen) Elektroonilise muusika teke ja sellega seotud uus kõlamaailm (Karlheinz Stockhausen) Messiaen ja Luigi Dallapiccola esindasid mõõdukat modernismi. Avangardistid (Boulez, Ligeti) otsisid uusi teid. Esimesed moodsa muusika festivalid olid: Donaueschingenis (alates1921 ja 50) Darmstadtis (1946). "Varssavi sügis" (alates 1956), mis mõjutas eesti noori heliloojaid. John Cage (1912-92) Pärineb Los Angeles´ist.Tema muusika omab suurt tähtsust eelkõige helikunsti piiride enneolematu laiendamise tõttu. Võttes aluseks Cowelli teose "Uued
25 · Muusika ja teiste kunstiliikide esteetilise käsitluse avardumine. Laienevad ettekujutused muusikalisest helist, rütmist, vormist. · Stiililiselt neoklassitsismi lõpp ja seriaalse mõtlemise algus (Messiaen) · Elektroonilise muusika teke ja sellega seotud uus kõlamaailm (Karlheinz Stockhausen) · Eeskujud pärast II maailmasõda: Bartok, Stravinski, Hindemith. · Messiaen ja Luigi Dallapiccola esindasid mõõdukat modernismi. · Avangardistid (Boulez, Ligeti) otsisid uusi teid. Muusika jagunes: kontserdisaalide muusikaks ja festivalide muusikaks. Esimesele oli omane laiem kuulajaskond, traditsioonilised zanrid ja vormid, mõõdukas modernism. Festivalidel kõlas kitsamale spetsialistide ringile mõeldud avangardistlik muusika. Esimesed moodsa muusika festivalid olid: Donaueschingenis (alates1921 ja 50)Darmstadtis (1946)
annaabi.ee 
