Esimene diagrammtahhümeeter HammerFennel valmis 1900.aastal Elektrontahhümeetrite ajalugu Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Diagrammtahhümeeter HammerFennel Elektrontahhümeetrite ajalugu J.Dahli täiustatud diagrammtahhümeeter Dahlta(Zeiss,1919) Seda tüüpi automaattahümeetreid kasutati kuni elektrontahhümeetrite ilmumiseni Kasutati topograafilistel mõõdistamistel Suuremat täpsust nõudvatel töödel oli kasutatav BosshardtZeissi reduktsioontahhümeeter aastast 1925 Elektrontahhümeetrite ajalugu Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
............... 10 JOONISED Joonis 1 Ringtahhümeeter ......................................................................................................................... 3 Joonis 2 Reduktsioontahhümeeter ............................................................................................................. 4 Joonis 3 Diagrammtahhümeeter Hammer-Fennel..................................................................................... 5 Joonis 4 - Autoreduktsioontahhümeeter Dahlta ..................................................................................... 6 1 MÕISTE Tahhümeetria (kiirmõõtmine) on sisuliselt teodoliitmõõdistamise täiustatud variant, kus välitööde käigus mõõdetakse bussooliga magnetilised suunad ja niikaugusmõõturiga joonepikkused, aga maaplaan koostatakse kameraaltingimustes. Tahhümeetriline mõõdistamisviis hakkas levima 19. sajandi lõppkümnenditel.[1] 2 TAHHÜMEETRITE AJALUGU
vaatevälja suhtes nii, et kaks kõverjoont moodustavad kaldenurgast sõltuva vahega kaugusmõõturi lugemi ja teised kaks joont on kõrguskasvu määramiseks. Sellise tahhümeetri abil saab otse diagrammilt lugeda nii horisontaalkaugust latini kui ka kõrguskasvu. Esimene diagrammtahhümeeter Hammer-Fennel valmis 1900.aastal. Diagrammtahhümeeter Ajalugu • Paljudest optilistest automaattahhümeetritest enim kasutatavaks osutus J.Dahli täiustatud diagrammtahhümeeter Dahlta. Seda tüüpi automaattahümeetreid kasutati kuni elektrontahhümeetrite ilmumiseni. Automaattahhümeetrite joonepikkuse mõõtmistäpsuse piiriks oli 1/300. Neid sai edukalt kasutada topograafilisel mõõdistamisel. Autoreduktsioontahhüme eter Tänapäeva elektrontahhümeetrid • Kaasaegne elektrontahhümeeter koosneb: elektroonilisest nurgamõõturist, kaugusmõõturist , arvutist ja salvestist. Veel kuuluvad mõõdistamiskomplekti prisma koos prismasauaga,