http://www.err.ee/585453/jaanus-kangur-raakida-on-vaja-ent-mitte-vagivallast- vaid-vagivallatusest Refereering: Jaanus Kangur: rääkida on vaja, ent mitte vägivallast, vaid vägivallatusest Tsitaat: Jaanus Kangur ütleb, et rääkida on vaja, ent mitte vägivallast, vaid vägivallatusest Artiklis räägitakse vägivallast ja vägivallatusest. Jaanus Kangur tsiteerib: Olen veendunud, et traditsioonilised soorollid, mille puhul poisid kasvatataksegi härrasmeesteks ja tüdrukud daamideks, pigem toetavad vägivallatust. Jaanus räähib seal artiklis veel seda, et ta on vägivallatuse poolt eriti olukordades, kui üks osapool on nõrgem. Meesterahvas peab naisterahvasse suhtuma viisakalt ja lugupidavalt.
õrnad. Kadrisante on enim seostatud tagasipöörduvate esivanemate hingedega, mis omakorda tingib riietuse ja maskide valiku. Enamasti oli kogu kadride riietus (sukad, kleidi, sallid, kübarad, kindad) valget värvi, ilustatud 20. sajandil rohkete lintide, lehvide, litrite, helmeste jms. Linnades maskeeruti 20. sajandi lõpul igasuguste poe või omavalmistatud maskide abil tänapäevasteks peletisteks, igasugusteks loomadeks, kuraditeks, nõidadeks või hoopis peeneteks daamideks. Kadripere Kõige harilikum oli 19. ja 20. sajandil maskeerumine kadripereks, kellest kõige tähtsam oli kadriema või siis kadrinoorik. Ülejäänud kujutasid tavaliselt eri vanuses kadrilapsi, kelle tarvis kadriema andisid palus ja kes nende saamiseks laulsid ja tantsisid. Kadriemal oli tihti süles "kadrititt", eriline kaltsudest vms. valmistatud nukk, kes külas pissis (viljakusega seotud tava) ja keda sai etenduses osavasti kasutada, nagu ka kadriisaks riietunud kaaslast
oli tema ratsu. Ta rääkis, et oli samuti kasutanud kreemi ja määris seda ka Ivanile. Kahekümne teine peatükk: Margarita läks Stjopa ja surnud Berliozi korterisse, kus elasid hetkel Korovjev, Azazello, kass Peemot ja Woland. Korovjev rääkis, et Margarita peab saja kuninga ballil ehk saatanaballil balli perenaine. Ta nõustus sellega. Peagi saabusid Wolandi juurde ka Natasa ja Ivan. Kahekümne kolmas peatükk: Ball algas ja kaminast tulid välja surnud, kes muutusid ilusateks daamideks ja härradeks. Margarita võttis nad rõõmsasti vastu. Margarita jõi verega täidetud peekri tühjaks ning peagi oligi ball läbi saanud ja balli ruum muutunud tagasi Wolandi elutoaks. Kahekümne neljas peatükk: Woland pakkus tasu Margaritale selle eest, et ta oli perenaine ballil. Margarita soovis, et ta oleks Meistriga jälle koos keldrikorteris nagu vanasti ja Woland täitis tema soovi. Kahekümne viies peatükk:
Nende loodud on luulevormidest sekstiin, kantsoon, sirventeesid, romansid. Kõige läbivam teema li armastus ja daamide ülistus, aga oli ka kindlasti taplusi ja sõdu. Tavaliselt teenisid trubaduurid erinevate isandate õukondades, kirjutades laule ka tellimusena. Lisaks Prantsusmaale olid sama tüüpi luuletajad ka Saksamaal, kus neid nimetati minnesingeriteks. Nende luule oli lähemal rahvaluulele, vähem maneerlik ja ülistatavateks daamideks on vahel lihtsad neiud. (Talvet, 1995 : 57-60) 4.3. Linnakirjandus Linnakirjandus hakkas välja arenema samal ajal kui rüütlikirjandus, aga see tekkis linnade ääres ja sees ning oli mõeldud keskklassi inimesele ja see oli inimestele lähedasem. Haridustase oli keskklassi inimeste seas tõusnud ning sellepärast mõtles linnakodanik täiesti teistmoodi võrreldes õukonna aadlikuga. Just teise mõttelaadi pärast tekkiski uus kirjandusliik, milleks oli linnakirjandus