Treponema pallidium - + Rohelised väävlibakterid Chlorobium - Ob. Anaeroob + + + Ob. Fototroof Bacterioides-Flavobakterid (Cytophaga) - Fakult. aeroob + Kemoorganotroof Planctomyces ja pirella Chlamydia - Ob. Aeroob +
on näha värvumata endospoorid. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Pulkbakterid ehk batsillid Sporogeense pulkbakteri Clostridium tetani (põhjustab kangestuskramptõbe) rakus paikneb endospoor raku otsas ja paisutab rakku. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Pulkbakterid ehk batsillid Pulkbakterite rakuotsad võivad olla teritunud nagu tselluloosi lagundaval bakteril Cytophaga. Paremal: Cytophaga hutchinsonii rakud kleepununa tselluloosikiu pinnale, et seda lagundada. Tselluloosi lagundamiseks vajalikud ensüümid on seotud raku pinnaga, seetõttu on bakteri tihe kontakt tselluloosikiuga hädavajalik. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Pulkbakterid ehk batsillid Pulkbakterite rakud võivad olla
Need hendid kasutatakse kiiresti mikroobide poolt. Tselluloos moodustab peamise osa looduslikest polsahhariididest (15-50% taime kuivkaalust). T. lagundamine toimub eksoensmide abil, monomeerid (glkoos) sisenevad rakku. T. lagundavaid ensme nim. tsellulaasideks (eksotsellulaasid ja endotsellulaasid). Esmased t. lagundavad seened on Trichoderma, Aspergillus, Penicillium, Fusarium ja bakterid: aroobsed- Cellulomonas, Cellovibrio, Thermomonospora, Cytophaga ning anaeroobsed- Acetovibrio, Bacteroides, Clostridium, Ruminococcus. Aeroobsetes tingimustes lagundatakse tselluloos seente, aeroobsete ja fakultatiivselt anaeroobsete bakterite poolt ning lagundamise lppproduktideks on CO2, vesi ja mikroobne biomass. Anaeroobsetes tingimustes on peamised tselluloosi lagundajad bakterid (perekond Clostridum). Hemitselluloos (kuni 30% taime kuivkaalust). Polmeer, mis koosneb 6-C ja 5-C suhkrutest ning uroonhappest . Ht. lagundamine on kiirem protsess kui t
Batsillidel esinevad ainult ahelataolised agregaadid - streptobatsillid ja diplobatsillid. Pikki kette moodustavad paljud perekonna Bacillus, Clostridium ja Bacterium esindajad. Pseudomonaadid on sageli diplobatsillidena. Ketti agregeerunud rakkudel võib olla ka ühine kapsel. Siberi katku tekitajate pulkbakterite Bacillus anthracis rakud moodustavad kette. Rakkudes näha heledad värvumata endospoorid. Pulkbakterite rakuotsad võivad olla teritunud (Cytophaga), harunenud (Corynebacterium, Mycobacterium), tömbid (B. anthracis) või ka ellipsoidsed (enamik batsille). 12.Mida tead aktinomütseetidest? Arvati, et tegu on seentega, Tglt prokarüoot. Levinud mullas. Võimelised lagundama raskesti lagundatavaid orgaanilisi aineid. Valgud toiteaineks. Mullas on palju endospooride moodustajaid - bacillus´sed. Eksoensüümid - ekso - välja. Valgud on alati stabiilsemad , siis kui nad saavad mingile pinnale kinnituda.
Staphylococcus aureus- nahamikroob. Vistikud, nahamädanikud. Pulkbakterid e. batsillid. Tüüpilised pulkbatkerid on silindrikujuline ja ümardatud otstega. Võivad agregeeruda kettideks (streptobatsillid). B. anthtracis- rakud aheldunud kettideks. Paljud pilkbakterid moodustavad endospoore. Spoorid võivad paikneda mitmeti: spoor on raku keskel ega paisuta rakke, või spoor paisutab rakku ja asub kas raku keskel või otsas. Rakuotsad võivad olla ümarad, tömbid või teritatud. Cytophaga- tselluloosi lagundaja. Pulkbakterite rakud võivad 12 olla konarlikud. Bifidobakterite pulkjad rakud on konarlikud ja otsast hargnenud (hieroglüüfi moodi). Kasulikud soolebakterid ja neid lisatakse probiootilistesse toodetesse (biojogurt). Pulkbakterite eelised ja puudused Suur eripind, sama ruumala. Parem kontaks keskkonnaga. Kiirem kasv. Pikad saledad pulgad kleepuvad hästi pinnale. Palju kleepumispinda.
annaabi.ee 
