Ta tegelased ei ole nii "elavad" kui Shakespeare'il. C ajalooteemalistest teostest ei maksa otsida faktitäpsust. Teda huvitavad üldistavad moraalsed järeldused,mida need teha võimaldavad. *Näidend "Imevõlurid" ülistab kristlikku ja inimlikku hingesuurust. Teemalt on teos lähedane Fausti-ainesele. Siin on kuradiga lepingu sõlmijaks üliõpilane Cipriano. Tegevuspaik on varakristluse keskus, Antiookias. Näidendi aluseks on legend varakristluse märtri Cyprianuse elukäigust. *C peateos "Elu on unäenägu" paistab silma juba algupärase süzee poolest. Draama keskendub Segismundo monoloogidele,milles ta püüab aru saada tema umber toimuvast. Kas elu on tõeline v üksnes pelk unenägu, mis kohe haihtub? S-I meeltesegadusi suurendab tärganud armutunne Rosaura vastu. Rohkete mõtiskluste järel tõdeb ta ,et elu ei ole unenägu. Lõpuks jõuab S äratundmiseleet vastukaaluks maisele kaduvusele tuleb uskuda Jumalat, kelles kehastub igavikuline tõde
taaskord karismaatilised liidrid, kes võisid ka nende vaimulike üle kohut mõista. Nt Cyprianus oli ametis Kartaago piiskopina, teda kiusati taga ja ta põgenes. Kui ta tagasi tuli, leidis ta eest karismaatiliselt juhitud kiriku, kus oli vahepeal toimetatud kõiksugu talitusi, s.h ristitud. Cyprianus nim. seda ketserite ristimiseks, kuulutas selle kehtetuks. Et seda asja läbi suruda, kutsus ta Kartaagosse 87 piiskoppi, kuid tülile lahendust ei leitud, sest Rooma kirik ei asunud Cyprianuse selja taga. Tüli lõpetas alles keiser Valerianuse tagakiusamine aastal 258, mille käigus piiskop hukati. 3. sajandiks oli arusaam ortodoksiast ja hereesiast. Kirjutistesse tekkis mõiste traditsioon – kuidas asju on kristlikus kirikus aetud, et gruppe ühendada. Seda traditsiooni on püütud viljeleda juba Pauluse aegadest, ehkki õige ja vale eristamiseni läks veel mitu sajandit. Traditsiooni ei mõisteta mitte ainult minevikku vaatamisena, vaid tegu on orgaanilise
seadusandlust reguleerisid kirikukogud). Lõplikult pääses kristlus võimule Bütsantsi keiser Justinianuse ajal. Paavsti primaat tähendab sisuliselt seda, et paavst on kiriku pea. Sõna primaat tähendab iseenesest teatud aunimetust või tiitlit, mis anti osadele piiskopidele teatud kristlikes kirikutes. Sõltuvalt traditsioonist võib see märkida juriidilist autoriteeti või mõnda pidulikku eesõigust. Õiguslikud alused Primaaadi teema esines Rooma piiskopi Stephanuse ja Cyprianuse vahelises väitluses kolmanda sajandi alguses. Stephanus rõhutas monarhistliku käsitlust ja Cyprianus seda, et Peetrusele antud primaat kuulus apostlitele e piiskoppide kolleegiumile. Õigusliku aluse andis kindlasti ka fakt et Rooma oli ka paljude märtrite linn. Juba Tertullianus oli öelnud, et Rooma kogudus on õnnis sest apostlid olid seal õpetanud ja märtritena kannatanud nagu nt Paulus ja Peetrus. Ka läänekiriku teoloogid nagu nt