Teosed Kivi avalik kirjanduslik tegevus algas 1850-ndate aastate keskel näidendiga "Bröllupdansen" ja lõppes 1871 näidendiga "Margareta". Esimesena mainitu soomekeelne versioon "Nõmmekingsepad" sai 1865 riikliku preemia ja on jätkuvalt kõige enam esitatud kodumaine näitemäng. Kivi kõige olulisemaks toetajaks oli esteetika ja kaasaegse kirjanduse professor Fredrik Cygnaeus, kellele Kivi sooritas küpsuseksami ning kes tema loomingu ja talendi hindamisel pani korduvalt kaalule kogu oma autoriteedi ja reputatsiooni, seda alates esimestest auhinnatud töödest "Kullervo", "Nõmmekingsepad" kuni rahvusromaani staatuse saavutanud "Seitsme vennani". Kivi vastastest, kitsarinnalistest kirjandusliku traditsiooni vangidest oli kuulsaim August Ahlquist, soome keele ja kirjanduse professor, kes saavutas kurikuulsa surematu maine tema teoste mahategemisega.
Samast allikast ka Beckeri asutatud ja rahvale määratud nädalaleht ,,Turun Viikko-Sanomat". Turu romantisimi tabas peagi tagasilöök => Arwidssoni pagendamine, Turu põlemine, ülikooli üleviimine Helsingisse. Laupäevaselts mitteametlik selts, mille liikmed olid endised Turu üliõpilased. See ühendas noori haritlaskonna liikmeid ja oli neile mõttevahetusfoorumiks. Liikmed olid näiteks Runeberg, Snellmann, Topelius, Cygnaeus ja Nervander. Seltsiga seotud ka Lönnrot. Sõrpruskond=> Lönnrot, Runeberg ja Snellmann => asutasid Soome Kirjanduse Seltsi, millest sai peagi Lönnroti ,,Kalevala" kirjastaja. Sõpruskond lagunes kui nad lahkusid Helsingist eri suundadesse. Laupäevaseltsi liikmed sattusid vastamisi rahva seast tõusnud liikumisega, mida nimetati äratusliikumiseks, mille tuntumaiks juhiks oli Paavo Ruotsalainen ja mis levis üliõpilaskonnas. Liikumine haaras kaasa andeka Lars Stenbäcki, kelle elueituse
paljugi. Snellmanist sai keisri usaldusisik ja hiljem senaator. Tänu Snellmanile võeti vastu keeleseadus 1882, kus nõuti, et soome keel saaks 20 aasta pärast üldiseks. Snellmani haual kiideti tema elutööd- öeldi, et seda on rohkem kui ühelt inimeselt oodata võiks. Aleksander II lõpetas tsensuur seaduse. Peale Castréni sai Lönnrot soome keele professoriks, pidades 1856 oma esimese soomekeelse loengusarja. Lisaks tuli ülikooli tööle ka Cygnaeus ja Sakaris Topelius. Snellman sai ka professoriks- põhimõtteliselt filosoofia professoriks, nimetus oli veidi teine, kuna filosoofiat peeti avalikkusele ohtlikuks. Majanduselu arenes, üritustele anti riigilaene. Ürituste korraldamiseks oli vaja harituid inimesi ja selleks loodi ametikoole. 1858 lubati muuta kohalik asjaajamine soomekeelseks, kui selleks on soovi. Peale 1809 tuli 1863 jälle Riigipäev kokku. Sakari Topelius- alustas oma tegevust propagandisti ja ajakirjanikuna
annaabi.ee 
