KASUTAMINE HALJASTUSES Konspekt aines ,,ilutaimede kasutamine" ... rohtsed taimed, mis õitsevad ainult ühe suve. 1-aastased lilled õitsevad külvjärgselt sama aasta suvel ja annavad sügisel seemet. 2-aastased lilled kahe aastase elutsükliga taimed, kus esimesel aastal moodustuvad taime vegetatiivsed organid ja teisel aastal generatiivsed organid. Begoonia (Begonia) -alatiõitsev begoonia (B. cucullata sün. B. semperflorens) Kõige vähenõudlikum varjutaluv suvik. Kasvab hästi päikeselises ja poolvarjulises kohas, eelistab head niiskusreziimi ja toitaineterikast, liivasegust, vett läbilaskvat mulda. Kõik begooniad on väga soojalembelised taimed, seetõttu ei tohi neid enne öökülmade möödumist õue istutada. Kasutatakse peenra- või äärelillena. Olenevalt kompositsioonist sobib alatiõitsev
Esineb vivipaariat (sigipungade teket emataimel). Samblad suudavad maapinnalähedast soojust ja niiskust eriti hästi ära kasutada. Samblad loovad soodsa mikrokeskkonna ka kõrgematele taimedele ja põõsassamblikele. Sügavama lumikattega aladel on samblikest iseloomulikumad põdrasamblikud (Cladonia), mis õigustavad oma nime põhjapõtrade talvesöödana, õhemat lumevaipa vajavad käokõrvad, nii pruunid (Cetraria islandica, C. delisei) kui ka kreemikasvalged (C. nivalis, C. cucullata), ja narmassamblikud (Alectoria). Kõige tuulisematel kohtadel suudavad vastu panna vaid kooriksamblikud ja usjad tamnooliad (Thamnolia) LOOMASTIK: Arktilistes tundrates 48 imetajaliiki karibuu/põhjapõder, muskusveis, jänesed, polaarrebane, lemmingud; rannikul jääkaru, hülged, morsk. Linnud enamasti rändlinnud, talvitujatest lumekakk, lumepüü, kaaren. Kohastumused: talvel elu lume all, talveuinak, pruun rasvkude, karvastiku tihedus ja värvivahetus, suured labajalad,
Lääne-Virumaal Malla pargis (h = 18,5 m ja d = 54 cm). Puit on halvalõhnaline, raske (tihedus umbes 0,8 gr/cm³), valge või kollakas, kõva ja halvasti lõhestuv, äärmiselt vastupidav kulumisele ja löökidele, valmistatakse mitmesuguseid tööriistade käepidemeid ja varsi, masinaosasid, mööblidetaile, ka parketti ning teisi erinevaid tarbeesemeid. Puitu kasutatakse kütteks ning varem ka söepõletamiseks. On tuntud mitmeid sorte: 'Albo-variegata'; 'Columnaris';'Cucullata'; 'Fastigiata' ('Pyramidalis' ; 'Erecta');'Horizontalis'; 'Incisa' ('Asplenifolia' ; 'Heterophylla' ; 'Laciniata' ); 'Marmorata' ('Albomarmorata'); 'Monumentalis' ('Fastigiata Monument'); 'Pendula'; 'Punctata'; 'Purpurea'; 'Quercifolia'; 'Variegata' ('Aureo-variegata'); 'Columnaris Nana'; 'Frans Fontaine'; 'Globus'; 29. Perekond sarapuu ja harilik sarapuu Perekond sarapuu (Corylus L.) Corylus oli sarapuu nimetuseks Vergiliusel, kreeka k.
annaabi.ee 
