Hans dikter är av såväl religiöst som världsligt innehåll. Genom hans sånger, som i allmänhet utmärker sig för naturlighet, täckhet och ett oskuldsfullt behag, går en grundton av mild klagan, from försakelse och längtan från jorden. Vad som i väsentlig grad höjer Frese över mängden av sina samtida är det vårdade språket, i vilket han, liksom i känslans innerlighet, kan anses som en förebådare för sina landsmän, Creutz och Franzén. Carl Johan Lohman- var en svensk skald, präst och riksdagsman. Skaldade gjorde Lohman främst till bröllop och begravningar och hans dikter samlades aldrig i bokform under hans livstid, men Tomas Tranströmer har gett ut ett urval av hans dikter. Johan Gabriel Werving var en svensk poet, översättare och diplomat. Sitt författarskap bedrev Werwing som förströelse och tidsfördriv. Han skrev vers på svenska, franska, italienska, spanska och tyska
Lilius, Henrik Achrenius (kalevalamõõdulised õnnitlus- ja tähtpäevaluuletused, Bellmanni laadis laulud ,,Tavaline pruut tantsib"), kolmas on Sotkamo kirikhärra Johan Frosterus (1720 1809) (luuleteos ,,Jumala pühast seadusest", mis kuulub oma sajandi soomekeelse luule paremikku, lisaks sellele oli ta ka prosaist). Creutz ja Franzen => erinevalt soomekeelsest luulest on 18. saj lõpu rootsikeelsel lüürikal pakkuda nimetamisväärseid luuletajaid: Frese, Creutz, Franzen ja Choraeus. Kõik neli siirdusid Rootsi. Creutz kirjutas oma luuletoodangu Stockholmi aastatel, tema luule käsitles erootilisi teemasid ja pastoraalselt stiliseeritud loodust. Oli Põhjamaade rokokooluule tüüpilisim esindaja. Peateos on aleksandriinides kirjutatud ,,Atis ja Camilla" (1761), aine ja rekvisiitide poolest lamburiluule, kangelaste kujutuselt aga eepos, mis kajastab juba ka vararomantika käsitlust tunnete jõust ja õigustatusest inimelus. Lisaks sellele ka mõned
Seetõttu valitses pikka aega seisukoht, et need on valmistatud Skandinaavias, eriti Ojamaal. Damastseeritud relv - Sepp on võtnud teravast ja pehmest rauast materjali, sättinud need punti ning seejärel on need kuumaks aetud ja neid väänatud. Peale seda lüüakse see lapikuks ning see pannakse mõõga teraviku keskossa. Äärtesse pannakse õhuke terasleht. Eestist on leitud kokku 226 damastseeritud odaotsa, praeguseks on juba tõenäoliselt enam. Kristina Creutz tundis huvi odaotste vastu ning ta tegeles nendega väga pikalt ja põhjalikult. Uuris põhjalikult M-tüüpi odaotsi, jagas odaotsad veel omakorda kaheksasse kategooriasse. Ta eristas odaotsi vastavalt nende kaela kujule ja sealsele ornamendile. Pööras tähelepanu ka kaunistustega odaotstele ning kuidas neid kaunistusi tehtud on. Ta avastas, et väliselt on need odaotsad omavahel küllaltki sarnased, kuid detailides on siiski üpriski palju erinevusi. Ta üritas välja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
