· Gala kehastas Dalí jaoks tüdrukukuju Dullitat tema lapsepõlve unenägudest. Dalí tundis ta ära palja selja järgi. Samasugune kehaehitus on enamikul naisfiguuridel tema joonistustel ja maalidel. · Galale tundus Dalí algul vastik ja talumatu, kuid ometi said nad sõpradeks. · Iga kord, kui Dalí tahtis Galaga rääkida, haaras meest naeruhoog, ja niipea kui Gala end pööras, väänles Dalí maas, püherdades naerust. · Ühe jalutuskäigu ajal Creusi neemele avaldas Dalí ühes lahesopi käärus Galale armastust. · Gala suri 10. juunil 1982 pärast pikka agooniat Port Lligatis "Port Lligati madonna" 1949.aastal käisid Gala ja Dalí paavst Pius XII audientsil. Nad kinkisid paavstile ühe Dalí lõuenditest teemal "Port Lligati madonna". Sellel oli kujutatud Gala madonnana. Inspiratsiooni selleks maaliks sai Dalí Piero della Francesca maalilt Neitsi ja laps
kunstniku panust liikumise arengusse: ,,Dali paranoiakriitiline meetod oli sürrealismile esmaklassiline vahend, mida oli võimalik kohe kasutada erinevates valdkondades, nagu näiteks maalikunstis, luules, filmikunstis, skulptuuris, kunstiajaloos ja isegi igasuguste tekstide tõlgendamisel.'' Seda saavutust pole vaidlustanud ka 20. sajandi kunstiajaloolased. ,,Lõputu mõistatus'' See maal on Salvador Dali tuntuim peitepilt aastast 1938. Pildil kujutatud Cap Creusi maastik mõjub esmapilgul isegi kummaliselt, aga alles täpsemal vaatlemisel selgub, et pilti saab tõlgendada kuuel erineval moel. Dali on saavutanud motiivide erinevad tõlgendamisvõimalused, kuid mitte võõrandamise abil. See, kas vaataja näeb maastikku, lamavat inimest või hurdakoera, sõltub palju rohkem tema suutlikkusest kindlaid jooni ja varje või pildi üksikelemente omavahel uudsel viisil kombineerida ning oma pilku pildi teatud
avastati hallutsinatsiooni abil uusi motiive ja toodi need kunstiliste vahenditega nähtavale. Tema meetod ei olnud siiski päris uus, sest mõned kunstnikud olid juba enne teda saanud inspiratsiooni teatud ebakorrapärastest vormidest nagu näiteks pilved, plekid, kivid ja üritanud neis leida üht või isegi mitut uut motiivi. Dali kuulsaimaks peitepildiks on ,,Lõputu mõistatus" 1938.aastast. Sellel pildil on kujutatud Cap Creusi maastik mõjub alguses kummaliselt, aga hiljem selgub, et pilti saab tõlgendada kuuel erineval moel Dali rahvusvaheline edu 1936. aasta mais toimus Londonis rahvusvaheline sürrealisminäitus, kus olid ka mõned Dali tööd. Samal aastal osales kunstnik näitusel ,,Fantastiline kunst, dada ja sürrealism" New Yorgi Moodsa Kunsti Muuseumis, mis tõi talle Ameerika Ühendriikides laialdase edu. Näitusel
Kunstniku kodukoht, eriti Ampurdani lauskmaa, kus asus tema kodulinn, on ta loomingus pidevalt korduv teema. Eelkõige paelusid teda sealsed rannikulinnad Cadaqués ja Port Lligat oma karmide kaljujärsakute ja ebatavaliste valgusefektidega, mis muutsid lahe vee sõltuvalt päikesepaistest või kuuvalgusest kas sügavmustaks või heleroheliseks. Dalíde perekonnal oli ka suvekodu Cadaquésis. Sealset kaluriküla ümbritsevad kõrged mäed ja küla ees avaneb laht. Kirdes terendab massiivne Cap Creusi neem, kus Püreneed sukelduvad merre grandioosses geoloogilises deliiriumis, nagu Dalí seda kord ise kirjeldas. Koos oma kolm aastat noorema õe Ana-Mariaga käis Salvador paadiretkedel koos kalur El-Betiga. Mõnikord suveõhtutel, kui meri oli vähem tormine, korraldasid Dalíde perekonnatuttavad Pichotid rannakaljudel või merel paatides õhtukontserte. Suure vaevaga tõsteti kaljudele või paati selle jaoks tiibklaver.