Lisaks veel koori dirigent Risto Joost kes on õppinud koori- ja orkestridirigeerimist ning laulmist Eesti Kunstide ja Muusika Ülikoolis. Ta on juhatanud mitmeid väga tuntuid muusikakollektiive. Lisaks on ta veel ise laulja (kontratenor). Löökpillidel Margus Vaht ja orelil Ene Salumäe kes oli ainuke naine karja meeste seast. Kontsert algas looga ,,De profundis" / ,,Sügavusest hüüdsin", mis oli ühtlasi ka kõige võimsam lugu. Selles loos oli kuulda mõnusat crescendot-muusika tugevnemist ja diminuendot- kahanemist. Eriti meeldis selles loos kuidas meeskoori bassid laulsid. Nad ulatasid väga puhtalt kõige alumisi noote ja kui terve koor kõva häälega laulis siis tuli lausa külmavärinad peale. Sellesse laulu sobisid hästi löökpillid, mis andis loole vürtsi juurde. Natuke aeglasem lugu nende repertuaaris oli ,,And one of the Pharisees" / ,,Ja üks variseridest". Selles loos oli kaks solisti Tanel Kirikal (kontratenor) ja Mareks Lobe (bariton)
Kontserdi viimane sümfoonia oli ,,Üllatussümfoonia" G-duuris, koosnes neljast osast: · Adagio Vivace assai · Andante · Menuetto, Allegro molto Trio · Finale: Allegro molto Kuigi kõik eelnev oli täpselt ära mängitud, oli ,,Üllatussümfoonia" minu lemmik, sest seda oli võimalik teistest täpselt ära eristada ning sobis just kontserdi viimaseks teoseks. Teises osas on selgelt kuulda ilusalt mängivaid puhkpille. Lugu mängiti mezzo pianos, kohati esines ka crescendot ja seega fortet ning mängiti andantes- nagu ütleb ka nimi + accelerando kohad. Keskosas muutub pala huvitaks justnimelt tänu nende muusikalistele nüanssidele. Kolmas osa oli dramaatiline, lustlik ning tõi naeratuse suule. Nagu olekski esimesed kaks osa kolmandani juhatanud. Neljas osa oli tempokas, erinevaid meloodiaid läbiv, kuid siiski peameloodia juurde tagasijõudev. Jäin kontserdil esitatud paladega rahule. Miinuseks loen seda, et kõikidel teostel oli raske
järgnevate toonide kõrgusele. Kui tundlik on inimkeha rütmile, ilmneb katsest, mille tegi väljapaistev füsioloog Mc Kendrick Gasgow Glasgow's. Traadid magnetofoni küljest kinnitati soolalahusega täidetud anuma külge, millesse kurttummad panid oma sõrmed. Kõik katsealused peale ühe olid kurdid lapseeast. Ja see üks jäi kurdiks 11-aastaselt. Kõik katsealused teatasid, et nad tundsid rütmi "crescendot ja diminuendot". Instinktiivselt noogutasid nad peaga rütmis, mida nad tundsid 12 sõrmedega. Üks katsealustest ütles, et mis ta tundis sõrmedes, meenutas talle muusikat, mis ta lapsena kuulis enne kurdistumist. (Lloyd Leno, H. 02.03.2011) 2.2 Laulu tähtsus meeleolu loomisel Inimene on alati olnud aldis muusikalisele tegevusele, kasutades seda nii ajaviiteks kui ka enesetunde parandamiseks
annaabi.ee 
